Allan Käro: sajand riigikaitses

, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allan Käro
Allan Käro Foto: Pm

Sajand näib tõesti muutuvat Eesti riigikaitses põhiliseks ajaliseks arvestusühikuks. Minister Jaak Aaviksoole omistati ajateenistuse sajandipikkuse tuleviku ennustamine küll ilmaasjata (sajandist rääkis teda küsitlenud reporter), kuid kaitseministeeriumi töö kulgeb vääramatus aegluses.


Teisipäeval andis ministeerium teada töörühmade moodustamisest, mis hakkavad ette valmistama sõjalise kaitse arengukavas aastateks 2009–2018 ette nähtud suurhankeid kaitseväele. Alustatakse kõige üldisemast – kontseptsioonidest.

Kõik oleks ilus, kui ainult nimetatud arengukava poleks valitsuses heakskiitu saanud juba 22. jaanuaril 2009. Seega kulus järgmise bürokraatliku sammu astumiseks veidi enam kui poolteist aastat, s.o rohkem kui kestis kogu Vabadussõda.

Kuid see pole veel kõik. Nagu selgitas hangete asekantsler Martin Hurt, läheb arengukava elluviimiseks vaja palju oskusteavet, mida riigikaitses veel napib. «See (varasemast keerukamad hanked – toim) eeldab kogenud kaadrit, kes pikkade aastate jooksul on omandanud kogemusi sellistes valdkondades nagu radarid, õhutõrjesüsteemid, side ja juhtimine, sõidukid, soomustehnika jne,» lisas ta mõni lõik edasi (Riigi Kaitse 22.06.2010).

Kui nüüd võtta seda sõna-sõnalt, siis kõigepealt tuleb välja õpetada kaader, kes siis pikki aastaid kogemusi hangib ja alles seejärel asub arengukava ellu viima.

Kui valitsus oleks ministeeriumile teinud ülesandeks hankida lennukikandjaid või tuumaallveelaevu, siis võiks tõesti arvata, et see tuli mõningase üllatusena ja vastavaid spetsialiste tuleb alles hakata koolitama. Milles aga seisnes ootamatus nii elementaarse sõjatehnika kui tankide puhul?

Kui Hurt pidas tõesti ka tanke puuduliku oskusteabe alla kuuluvaks, siis tekivad mõned kiuslikud küsimused. Kaitseministeeriumis moodustati komisjon tankide hankimise uurimiseks juba 2001. aastal. 2007. aastal teatas ministeeriumi hangete osakonna tehnikabüroo juhataja Margus Padjus, et aastate jooksul on raske soomustehnika kasutuselevõttu korduvalt analüüsitud (postimees.ee 25.11.2007).

Kuidas on võimalik, et ministeeriumis, mille tegelik mõte ongi olla valmis kõige erinevamateks ootamatusteks, ei tulnud selle korduva analüüsimise käigus kellelgi pähe mõtet tankide hankimiseks pädev kaader ette valmistada?

Kuid küsida võib ka vastupidi: kui seda oskusteavet veel praegugi napib, siis millisele kompetentsile toetudes tehti need varasemate aastate analüüsid?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles