Juhtkiri: Juncker & co. (sh Ansip) Euroopa ja Eesti teenistuses

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Uue Euroopa Komisjoni paika saamine kulges ootamatult ladusalt. Veel mõni nädal tagasi polnud sugugi ühemõtteliselt kindel, et uus Euroopa volinike meeskond saab parlamendi õnnistuse ettemääratud päeval ja täies koosseisus. Jean-Claude Juncker on sellega taas tõestanud, et on osav poliitik, kes suudab jõuda vägagi keerukates poliitilistes tõmbetuultes mängu osalisi rahuldavate tulemusteni.

Küsimus on, kas Junckeri komisjon suudab samasugust käekirja kasutades teha ära asjad, mida Euroopa peaks ühiselt ajama, ning hoiduda sekkumast asjuss­e, kus üleeuroopalisest otsustamisest on rohkem kahju kui kasu.

Postimees küsis enne Euroopa Parlamendi valimisi komisjoni presidendiks kandideerivatelt poliitikutelt arvamusartiklit nende seisukohtade tutvustamiseks. Euroopa konservatiivide hulka kuuluva Jean-Claude Junckeri artikkel «Ukraina õppetunnid» (PM, 15.05) keskendus Euroopa ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale. Sama fookuse valisid ka sotsiaaldemokraatide ja liberaalide kandidaadid. Kui Postimees küsis Eesti ekspertidelt, kas need on tõesti teemad, millele uus komisjon rõhu paneb, saime vastuseks, et vaevalt küll ja kindlasti on Eesti avalikkusele kirjutatud artiklite teemaks valitud see, mis just meile korda läheb. Olgu asjatundjate realismidušiga kuidas on, ent meie kavatseme järgida põhimõtet «meest sõnast». Eesti huvides on ühel häälel kõnelev Euroopa ja see, et autoritaarsete naabrite agressiivsusele vastataks otsustavalt ja kiiresti.

Eesti huvides on, et kõik ELi põhivabadused toimiksid päris elus. Inimeste liikumisvabadus on hea, ent meie jaoks on üha kriitilisema tähtsusega, et tõrgeteta toimiks kaupade ja teenuste liikumine. Meil on vaja, et Eestis tegutsevatel ettevõtetel ei oleks tõkkeid teiste Euroopa riikide turgudele minekul. See tähendab, et meie inimesed saaksid elada ja töötada oma kodumaal Eestis. Oma osa on siin digitaalse ühisturu eest vastutama seatud Andrus Ansipil.

Eestile on vaja, et Euroopa poleks stagneeruv maailmajagu. Euroopal on maailma suurim teaduse eelarve, ent miks on sel liiga vähe mõju majandusele, st inimeste elujärjele? Euroopa on suurem turg kui USA, ent miks eelistavad paljud algselt Euroopast pärit IT-ettevõtted tuua oma uued lahendused turule pigem USAs? Miks on nii, et suure osa Euroopa riikide vastus sõjalise julgeoleku küsimustele on ebalev ning kodanikud ja seega ka poliitikud ei taju vastutust oma julgeoleku eest? Võib-olla on viga just ülemäärases usus arengu ettemääratusse ja üksiti tahtmises kontrollida raamatupidajaliku täpsusega ka neid valdkondi, kus tegelikult määrab tulemuse vaba mõttelend?

Muidugi pole komisjon Euroopa võimusüsteemis üksi vastutaja, ent meie esitame küsimusi ja ootame tegusid nii Junckerilt kui oma mehelt Ansipilt. Üksikisiku roll on ajaloos siiski olemas ning võiks kujutleda, et selgeid sihte väljendaval, ent samas realistlikul ja töökal poliitikul on usutav võimalus Euroopa laeva pöörata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles