Sel reedel Sirbis rahvusest, rahvustest ja rahvuslusest.
Reedel Sirbis: rahvusest, rahvustest ja rahvuslusest
16. oktoober 2014, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
P. I. FILIMONOV: Pidu sinus eneses, isegi kui ise ei taha
Tapa riik eneses.
Jegor Letov
Minu essee epigraaf pärineb Jegor Letovi laulu «Riik» («Государство») refräänist. Kuulasin seda kunagi teismelisena ning juurdlesin riigi olemasolu, mõtte ja institutsiooni üle. Ei saa küll öelda, et olin juba noorpõlves mingi anarhist või muu individualist. Ei saa seda ka tänapäeval väita, vähemalt anarhismi osas. Individualismist minu puhul siiski rääkida võib ja vist isegi tasub. Kui ma viitsin end sellest vaatevinklist analüüsida, tuleb iga kord välja, et olen ideoloogiliselt antiideoloogiline olend, kes õigupoolest üleüldse mingit ideoloogiat ei poolda. Ähmaselt tähendab see, et ma eriti ei soovi riigiga seotud olla, seda mitte mingis mõttes. Kuid seejuures olen ma seaduskuulekas inimene, mässama riigi vastu kunagi ei hakka – kui see on juba olemas, siis olgu, kuid minu suhtes võimalikult paralleelmaailmas.
LAUR KIIK: Antropoloogid puurivad Ida-Euroopa uusrahvuslust
Pürg ühetaoliseks, roma rahvas, seksuaalvähemused, folkmuusika, peremoralistid, sisseränne ja talupojaühiskonna-järgne ühiskond olid teemad, mis kerkisid augustis Tallinna ülikoolis Euroopa Sotsiaalantropoloogide Ühenduse konverentsil arutlusringis «Uusrahvusluse kultuurilised strateegiad ja sotsiaalsed tingimused Euroopas».
KAAREL TARAND: Ta sureb aina edasi
Illusionist Putin Venemaa demograafilist paratamatust väärata ei suuda.
Lääne analüütikud (ja valitsuste nõuandjad) on lõpuks üsna üksmeelsed selles, et vähemasti majanduse kasvuperspektiiv Venemaal on nadi ning seetõttu president Vladimir Putini hooplemine mitte eriti tõsine poliitika. Teadagi ei ärrita Venemaa võimu miski rohkem kui see, et teda ei peeta suureks, vägevaks, hirmuäratavaks. Sellest järeldub, et kogu propagandamasin tõestab katkematult, et ollakse teel endise hiilguse saavutamise ja selle ületamise poole.
HELI ALLIK: Patrick Modiano hindamatu saladus
«Ma olen okupatsiooni sõnnikul võrsunud taim,» ütleb Patrick Modiano. «Ma nägin ilmavalgust mõni kuud pärast Prantsusmaa vabastamist, kuid sakslaste Pariis on öö, kust minu aeg sai alguse. Minu mälu eelneb minu sündimisele.»
MIHKEL KUNNUS: Ene Mihkelsoni sünnipäeva puhul
Sel aastal sai Nobeli kirjandusauhinna Patrick Modiano. Ma ei teadnud temast suurt midagi, aga kõik lühiiseloomustused, mida ta kohta nüüd näinud olen, sobivad kohe päris hästi ka peatse sünnipäevalapse Ene Mihkelsoni kohta. «Kirjaniku romaanide põhiteemaks on traagilised inimsaatused nii sõja, okupatsiooni kui rahu tingimustes, kuid ka süütunded ja identiteediotsingud» vahendab Postimees (9. X) Le Monde’i. «Modiano ütles 2013. aastal, et ta inspiratsiooni allikaks on autobiograafiline materjal, kuid sellega tuleb osata ringi käia ning sai õigesti välja mängida.» Sobib Ene Mihkelsoni kohta kenasti. Ja näiteks Holger Kaints on öelnud, et Nobeli auhinna saamiseks kõlbaks Eestis üldse vist vaid Mihkelsoni üles seada. Ei saa eriti vaielda.
ART LEETE: Soome-ugri esteetika
Mõtisklus Eesti Rahva Muuseumis 17. oktoobril avatava soome-ugri brändinäituse «Karu, õ ja Joškin kot» teemal. Kuraatorid Piret Koosa, Svetlana Karm, kunstnik Maaria Treima, toetaja hõimurahvaste programmi nõukogu.
Etnograafia on algusest peale lähtunud postulaadist, et kultuur peab alati olema ilus. Kui üldises plaanis on asi otsustatud, siis üksikasjad vajavad lõputut selgitamist. Nii ongi rahvateadlased hoolikalt uurinud erinevust etnograafiliste ilustiilidel vahel. Loogiliselt on siis soome-ugri etnograafid omakorda pühendunud just soome-ugri esteetilise eripära määramisele. Püüan käesoleva kirjutisega samuti soome-ugri rahvakunsti arutelus sõna sekka öelda.
Kurtuaassest armastusest
Kitarristid: Sten Šeripov ja Mart Soo
Märkmeid Kreekast
Arvustamisel
Mängufilm «Kirsitubakas»
Indrek Männiste «Henry Miller: The Inhuman Artist»
Jan Kaus ja Johannes Saar arvustavad Jaan Toomiku filmi «Maastik mitme kuuga»
Näitus «Tallinna Kunstihoone 80. Kunstikogu valik II»
Performance «Uus inimene» Kumu suures saalis Raul Meele näitusel
Näitus «Meie modernism. Eesti skulptuur 1960.-1970. aastatel»
Sarja «Siin rostrum!» avakontsert
Tallinna Kammerorkester «Kuldse klassika» sarjas
Ene Mihkelson, Olematuse üheaegsus. CD sarjast «Kirjanike hääled».
VAT-teatri «Brand» ja «Roosad flamingod, pöörased hobused»