Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) juristide sektsiooni ohvitserid arutasid septembris aktuaalseks muutunud ja avalikkuses suurt tähelepanu äratanud riigipiiri, õigemini ajutise kontrolljoone teemat.
Kaido Pihlakas: reservohvitserid abiks piiri korrastamisel?
/nginx/o/2022/04/05/14466005t1hf533.jpg)
15. oktoober 2014, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juristid otsustasid teha EROK liikmetele ettepaneku abistada eeldatavasti valdavas osas riigipiiriks saava ajutise kontrolljoonega külgneva nn piiririba korrastamisel, tehes seda vabatahtlikult ja tasuta.
Tõdeme, et vabatahtlikku abi Kagu-Eesti nn piiritsooni korrastamisel on vajalik ja võimalik anda üksnes kooskõlas riigipiiri seadusega kehtestatud korda järgides ning igasugune isetegevus on välistatud.
Kuigi uus piirileping Venemaaga ei ole siiani jõustunud, sätestab riigipiiri seaduse paragrahvi 2 lõige 2: «Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 02. veebruari Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.» Piirileping ei ole jõustunud, ta on ratifitseerimata, kuid leiame, et reservohvitseride üleskutset on võimalik järgida riigipiiri seaduses ettenähtud piiri ala erikorda arvestades.
On selgunud, et ajutise kontrolljoone koordinaadid ei vasta täies ulatuses ratifitseerimisel oleva Eesti-Vene piirilepingu piirjoone kulgemise joonele. Kõrvalekalded olevat ebaolulised ning see asjaolu ei välista riigi võimalust ja kohustust korrastada ajutise kontrolljoone Eesti-poolset piiririba.
Riigipiiri seaduse paragrahv 22 sätestab ajutise kontrolljoone staatuse ning selle, et ajutisele kontrolljoonele laienevad riigipiiri seadusega sätestatud välispiiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim ja vastutus piirirežiimi rikkumise eest.
Jõustumata Eesti-Vene riigipiiri lepingu artikli 9 esimene lõik kinnitab: «Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi.» Seega jätab uus piirileping tähelepanuta põhiseaduse paragrahvi 122 ja tegemata ka kaudse viite Tartu rahulepingule, sest ilmselt Venemaa survel ei ole peetud vajalikuks ega võimalikuks sõnaselgelt konkretiseerida sedagi, et uue piirilepinguga muudetakse üksnes varasema riikidevahelise lepinguga määratud riigipiiri kulgemise joont.
Riigi piir, ka ajutine kontrolljoon, peab tagama kontrolli piiril toimuva üle ning tõkestama ebaseaduslikud piiriületused ja -rikkumised. Piirivalvel peavad selleks olema kõik tänapäevased tehnilised vahendid, tänapäevane väljaõpe, mehitus ning sealhulgas relvastus, sest see ei ole üksnes meie riigi, vaid ka Euroopa Liidu piiriala.
Avalikkuse surve peale on vastutavad ametiisikud võtnud tarvitusele teatavaid abinõusid piiri nn ajutise kontrolljoone ja piiririba korrastamiseks.
Põhjendatud on nende asjatundjate seisukoht, kes peavad vajalikuks muuta politsei- ja piirivalveameti staatust niimoodi, et piirivalveametil oleks enam iseseisvust ja vastutust oma esmatähtsate ülesannete täitmiseks.
Reservohvitserid kinnitavad, et täidavad täpselt riigipiiri seadusest tulenevaid tingimusi, kui on vaja ning neile usaldatakse seaduses ettenähtud korras konkreetne lõik piiririba nõuetekohaseks korrastamiseks.