Raivo Vetik: kooseluseadus ja kohanemine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raivo Vetik
Raivo Vetik Foto: Mihkel Maripuu

Mul on hea meel, et riigikogu kooseluseaduse vastu võttis, et saadikute hääled jagunesid pooleks ja et rahvas on selles küsimuses lõhki, kirjutab TLÜ võrdleva poliitika professor Raivo Vetik.

Mul on inimesena hea meel, et riigikogu kooseluseaduse vähemalt selliselgi kujul heaks kiitis. Politoloogina on mul hea meel selle üle, et rahvasaadikute hääled jagunesid peaaegu täpselt pooleks. Ja sotsiaalteadlasena on mul hea meel, et Eesti rahvas on selles küsimuses nii lõhki kui veel olla saab.

Need kolm tunnet võivad tunduda vastukäivatena, aga tegelikult ei ole.

Inimesena on mul hea meel sellepärast, et seaduse vastuvõtmine aitab paljusid inimesi. Seksuaalvähemused  on ühiskonnas üks vähemus, seega, nõrgem pool. Nõrgemat peab aitama, ta ei ole süüdlane või halvem, vaid lihtsalt teistsugune.

Politoloogina ja sotsiaalteadlasena on mul hea meel sellepärast, et nii riigikogu saadikud kui rahvas ütlesid selgelt ja tugeva häälega välja oma arvamuse. Kuigi eri gruppide arvamused on väga erinevad, ei näe ma selles erilist probleemi.

Palju suurem probleem oleks siis, kui seda erinevust ei oleks. Kui me arvaks kõik ühtemoodi. Mitmekesisus on nii looduses kui ka ühiskonnas hädavajalik, sest on keskkonnaga kohanemise põhiline viis.

Meil on vaja nii konservatiive kui ka liberaale, sest nad võtavad vastandlikke seisukohti, mis esindavad ühiskonnas reaalselt eksisteerivaid eriarvamusi. Eriarvamuste ees ei tohiks pead liiva alla pista, sest siis saab valitsevaks ainult ühe poole tõde.

Eesti rahva elujõud sõltub mitte sellest, kas seksuaalvähemuste õiguste üle toimuvas vaidluses võidab üks või teine pool, vaid selles, et meil säiliks arvamuste erinevus ja vaidlus erinevate väärtuste üle.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles