Reedel Sirbis: võrdsusest, sõsarlusest, võrdõiguslikkusest

Sirp 10. oktoobril 2014 Foto: Sirp

Sel reedel kirjutab Sirp võrdsusest, sõsarlusest, võrdõiguslikkusest.

MARTIN LIIVAND: Vabadus, võrdsus ... sõsarlus?

Juunis tutvustas iga-aastasel maailma suurimal ja tuntuimal videomänguteemalisel konverentsil Electronic Entertainment Expo ehk E3 valdkonna üks edukamaid stuudioid Ubisoft järjekordset mängu oma ülipopulaarses «Assassin’s Creed'i» ehk «Palgamõrtsuka kreedo» seerias. See on ajaloolise fiktsiooni kilda kuuluv seiklusmängude seeria, mis on viinud mängusõbrad muuseas Pühale Maale Kolmanda ristisõja ajal, renessansiaegsesse Itaaliasse ja Ameerika kodusõtta. Sel sügisel ilmuv mäng alapealkirjaga «Unity» ehk «Ühtsus» laseb huvilistel avastada Suure Prantsuse revolutsiooni kaosesse mattunud Pariisi. Lisaks tehnilistele ja visuaalsetele uuendustele pakub see mängijale võimaluse võtta kampa kolm sõpra ning hakata neljakesi koos vaenlaste plaane nurjama. Paraku tegi Ubisoft oma uut teost promodes endale karuteene: kui «Unity» tehniliselt direktorilt James Thereinilt küsiti, miks ei ole võimalik XVIII sajandi Pariisis seigelda naisena, ei osanud ta anda rahuldavat vastust.

ARO VELMET: Võrdõiguslikkus kui poliitiline relv

Artiklikogumik «Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013», toimetanud Triin Roosalu. Sotsiaalministeerium, 2014. 196 lk.

Nädalapäevad tagasi tekitas ühismeedias debatti ühe suure kingapoe reklaamikampaania, kus on kõrvutatud jalanõusid kaunis naisejalas ning tõdetud, et «kõik algab kingast». Korralik naine peaks endale ostma ilusad kingad, sest siis tehakse talle baaris jooke välja või peetakse teda võib-olla isegi firmaomaniku naiseks – milline au! Facebooki lehele kirjutatud kommentaar, kus juhiti tähelepanu reklaamist läbi kumavatele soostereotüüpidele, kogus kolme päevaga peaaegu 900 laiki, rääkimata kümnetest reaktsioonidest, kus esialgsele postitusele ei viidanud. Probleem raamistati selgelt tänapäevaste võrdõiguslikkuse terminitega. Ei ole normaalne, et avalikus ruumis eeldatakse naise eneseteostuse kõrgeima saavutusena olla imetlusobjekt, kellele jooke välja tehakse, või et naine defineeritakse abikaasa ametikoha kaudu, justkui võiksid individuaalselt edukad olla ainult mehed. Kampaania on kommenteerijate meelest «seksistliku tooniga», see kinnistab «arhailisi stereotüüpe», korduvalt rõhutati reklaamis kujutatud soorollide iganemist («Reklaam ei ole isegi mitte 90ndatest, vaid 60ndatest»).

MARI LAANISTE: Lahingubikiinid ja kultuurisõda

Mänguvaldkond võib avangardsena paista vaid õige võhiklikule vaatajale.

Kui mõtlen naise kujutamisele arvutimängudes, kangastuvad kohe turvise pähe esitletavad, ihusselõikuvad metallbikiinid ja muu selletaoline. Ma ei kirjuta siiski neist: teravmeelitseda oleks küll lihtne, aga seda tehakse juba niigi (vt nt bikiniarmorbattledamage.tumblr.com ja nende põhjapanev «Female Armor Bingo»). Mis olulisem: lahingubikiinid on ainult sümptom ja oleks kohatu kulutada sõnu sümptomile probleemi enese lahkamise asemel. Seega tuleb põgus jutt mänguilmas, ja ka võrgukultuuris laiemalt, kobrutavast väärtuste konfliktist, mille kohta kriitikud, nt Laurie Penny ja Leigh Alexander, on kasutanud nimetust «kultuurisõda».

Intervjuu TA presidendikandidaatide Mart Ustavi ja Tarmo Soomerega

Vaimuaristokraat Heimar Ilves

Piibel ning tark ja loov teoloogia

Kaks vaadet New Yorgi kunstiväljale ja kuraatoriametile

AARE PILV: Kaasaloova kriitika hüpotees

Näib, et kriitika on praegu kuidagi päevakorral: Sirp on viimasel ajal kriitikaküsimustele tihedamat tähelepanu osutanud, augustis toimus Vormsil tõhus kriitikute suvekool,  kirjanike liit korraldas eelmisel hooajal vestluste sarja «Kriitiline olukord». (Aset on leidnud neli vestlust: sissejuhatavalt kriitika olukorrast ja võimalustest rääkisid Tiit Hennoste, Johanna Ross ja Mart Velsker; noorte kriitikuks saamisest kõnelesid Carolina Pihelgas, Berk Vaher ja Rein Veidemann; eri valdkondade kriitika erinevustest vestlesid Virge Joamets, Alvar Loog ja Rebeka Põldsam; teemal «Kas kriitikul peab olema maailmavaade?» arutlesid Hasso Krull ja Mihkel Kunnus. Loodetavasti jätkub sari ka sel sügisel.)

MARTIN PÄRN: Disainipärlid

Äsja möödunud disainiauhindade gaalaüritusel pärjati Eesti parim disain.

Esimene küsimus: miks on vaja disainerite võistlusi? Kas a) selleks, et teada saada, kes on meist mingis mõttes parim ja osavaim, või b) selleks, et parimate näidetega tõestada, et heast disainist on kasu nii inimestele, ettevõtetele kui ka ühiskonnale.

TRISTAN PRIIMÄGI: Silmatorkav mees

Roman Polanski retrospektiiv kinos Sõprus 10. – 19. oktoobrini

Poola režissöör Roman Polanski on olnud aastakümneid bulvarilehtede kuldvasikas, kellest lüpstud lood panna teenima suurt kasumit. Aga mitte sellest kõigest – ehk siis Polanski värvikast eraelust – ei taha ma siinkohal rääkida. Kui, siis veidi teise nurga alt. See ei tähenda, et tema elu lugu poleks kuulamist väärt, otse vastupidi.

ARVUSTAMISEL

Liina Siibi näitused Saksamaal ja Kuressaares

Kreutzwaldi «Aeg ärgata»

Ugala «Eesriie avaneb!» ja Tartu Uue teatri «Mikiveri tagi»

ERSO hooaja algus

«Eliitkontserdid» eliitklaveril

Animafilm «Lendurid koduteel» ja mängufilm «Naha all»

Kelly Turgi luulekogu «Reaalne elu»