Tõnis Oja: infolekked on pigem head

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Oja.
Tõnis Oja. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke ei varjanud oma pahameelt, kui ettevõtte uue juhi nimi ei saanud teatavaks mitte hoolikalt koostatud pressiteate kaudu, vaid selle avaldas nädalaleht Eest­i Ekspress.

Raasukese nördimusest võib aru saada – mitte ükski juht pole õnnelik, kui organisatsioonist väljaminevat infot ei kontrolli tema, vaid protsessid kulgevad sõltumatult.

Ühiskonnale tõi see leke aga pigem head. Tänu leketele Eesti Energia nõukogust saame veidikenegi aimu, mis selles ettevõttes tegelikult toimub. Olgem ausad, nii Eesti Energia kui ka teiste avalike ettevõtete (nii riigile kuuluvate kui ka börsiettevõtete) ametlike teadete kaudu tuleb väga tihti ilustatud infot. Ka vastvalitud juhi Hando Sutteri eluloost on üritatud mõningaid ebamugavaid seiku maha vaikida.  

Ametlike kanalite kaudu pole me saanud teada Liive väljavavahetamise põhjuseid. Siit ja sealt lekkinud infokildude põhjal võib oletada, et tegemist oli pigem erakondade kontoritest tulnud initsiatiiviga.

Esmaspäeva hommikul kirjutas The Wall Street Journal, et Hewlett-Packard jagab oma äri kaheks. Uudis, mis tuli enne ametlikku pressiteadet, kergitas maailma ühe juhtiva tehnoloogiafirma aktsia hinda märgatavalt. Asjaolu, et uudis tuleb esimesena majanduslehe kaudu, mitte ametlikke kanaleid mööda, on üsna tavaline: oluline on, et see tuleb avaliku kanali kaudu, olgu selleks ajaleht, blogi või mingi muu avalik infokanal. Tõsi, olulise info edastamist esmalt börsisüsteemi kaudu nõuab küll Tallinna börs, aga mujal ei ole see kaugeltki nii.

Tegelikult on Hewlett-Packard üritanud infolekkeid peatada, aga see lõppes üsna halvasti. Mõni aasta tagasi palkas endine nõukogu esimees Patricia Dunn eradetektiivfirma, et selgitada välja nõukogus räägitava ajakirjandusele lekitajad. Selle käigus jälitati salaja mitut nõukogu liiget ja üheksat ajakirjanikku. Asja avalikuks tulemisel pidi Dunn nõukogust lahkuma ning talle esitati ka kriminaalsüüdistus. Kohus loobus siiski selle arutamisest.

Tõsiselt võetav pole ka väide, et ettevõtte, eriti börsiettevõtte juhti ei valita avalikkuse ees. Jah, kui ettevõtte juhti otsitakse väljapoolt, on asi delikaatne, sest tõstatub tema lojaalsuse küsimus senise tööandja ees. Kui kandidaat oma tööandjat kandideerimise eest ei hoiata, siis ta ju ei olegi eriti lojaalne.

Umbes 15 aastat tagasi jälgis kogu maailm, kuidas General Electricu legendaarne juht Jack Welch endale järglast valis. Protsess polnud jälgitav mitte ametlike teadete kaudu, vaid tänu ajakirjandusele. Mitte keegi pole nimetanud sellepärast General Electricut ebausaldusväärseks. Pigem vastupidi, nii Welchi kui ka praegust juhti Jeffrey Immeltit peetakse parimateks juhtideks maailmas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles