Henrik Roonemaa: sinust hoolides

Henrik Roonemaa
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henrik Roonemaa
Henrik Roonemaa Foto: Erakogu

Iga kolmas naine Eestis kannatab koduvägivalla all ehk iga kolmas mees terroriseerib oma naist füüsiliselt või vaimselt. Iga päev sõidab Eesti teedel 6000 purjus juhti. Ligi 40 protsenti hukkunutega liiklusõnnetustest juhtub purjus juhtide süül. Euroopa Liidus on vähe riike, kus tarbitaks alkoholi rohkem kui Eestis, ning alkoholist tingitud surmade poolest olime veel hiljuti esikohal, võib-olla oleme ka praegu.

Eelmisel aastal võeti Eestis arvele ligi 3000 vanemliku hoolitsuseta last ning kokku on Eestis ligi 5000 last, kelle ellu on pidanud sekkuma sotsiaal- või lastekaitsetöötaja. 5000 last! Eestis sünnib aastas kokku üldse umbes 14 000 last. Eestis on valdu, kus enamik elanikke on töövõimetud, ning näiteks terve Põlvamaa elanikest on töövõimetu iga kuues. 100 000 elanikku ehk ligi kümme protsenti tööealisest rahvastikust ei suudagi üldse tööd teha, vaid saab töövõimetuspensioni. Ja pea kõik neist inimestest on mõne Eesti mobiilioperaatori ja/või sidefirma kliendid. Ainuüksi EMT-l on üle 800 000 kliendi, Elisal ja Tele2-l kummalgi üle 500 000. Paljud neist on muidugi ettevõtted, aga fakt on see, et Eestis on mobiiltelefon pea igaühel, olgu ta naisepeksja, alkohoolikust töövõimetu või lapsepiinaja.

Veidral moel on ju täiesti võimalik, et mobiilioperaatori klienditeenindaja hakkab iga järgmist klienti piidlema selle pilguga, et kas tegu on korraliku inimesega või mõne sellisega, kes sõlmib lepingu, ostab järelmaksuga telefoni ning läheb lööb sellega siis kodus oma naisele ja lapsele vastu pead. Mina ei oleks lapsepiinajale nõus isegi tänaval kellaaega ütlema, aga suurfirma, näe, peab iga klienti kohtlema kui oma kõige paremat.

Olen ise olnud ühel või teisel hetkel enamiku Eesti sidefirmade klient ning see on üldiselt olnud meeldiv kogemus. Asjad toimuvad kiiresti ja efektiivselt. Klienditeenindus tõstab helistamise peale toru ja päriselt aitabki. Probleemide korral saadetakse tehnik, kes võtab esikus kenasti kingad ära ning teeb asjad vaikselt korda. Julgen öelda, et see on Eestis normaalsus.

Aga selle kõrval eksisteerib ka ebanormaalsus, mis teeb nendele suurtele ja väga hästi teenivatele firmadele häbi. Keegi kuskil on jätnud oma töö täiesti tegemata. EMT poe juhataja ähvardab endise tuntud ajakirjaniku ja tõenäolise tulevase riigikogu liikme lasta poest «ära viia». Elioni inkassofirma kiusab ühe arve kogemata tasumata jätnud tehnoloogiaajakirjanikku, ähvardab kohtuga, esitab segaseid ja vastukäivaid nõudeid ega suuda kuude kaupa saada Elionist kätte infot, et arve on tegelikult ammu makstud. Elion jääb nüüd ilma 30 eurost kuus, sest õnneks on Eesti turul piisav konkurents. Või mida peab mõtlema inimene, kes sai EMTst katkise telefoni asemele uue, aga kelle käest keegi ei küsinud, kas ta tahaks oma lapselapse fotod vanast telefonist kätte saada. Ei, kellegi hoolimatud sõrmed oleksid need äärepealt igaveseks hävitanud.

Elisa kliendid on ettevõtte alates aprilli algusest üheksal korral kaevanud tarbijakaitsesse, kusjuures kuus neist juhtumitest on kliendid võitnud. Lahendeid lugedes võib kohata kafkalikke situatsioone, kus kalli telefoni garantiisse viinud kliendile öeldakse, et garantii ei kehti, sest see on varem lahti võetud ning telefoni seest on puudu kruvisid. Hilisem sõltumatu analüüs aga ütleb, et «kõik on selliselt, nagu see tehasest tulles olema peab». «Sinust hoolides, EMT,» oli kirjutatud selle automaatsõnumi lõppu, mille ma praegu Itaalias maandudes neilt sain. Suures lennujaamas on aeglane GPRS-lev­i ning 3Gd ega 4Gd paista kusagilt. Mul on hea meel olla Eesti telekomifirmade klient. Aga hoolivus on tegudes, mitte sisememodes, missioonis, visioonis ja pressiteadetes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles