Jutud süüdimõistetud kurjategijate lihtsast elust on juba folklooriks muutunud. «Mis neil viga elada, katus pea kohal, soe söök laual ja omasuguste seltskond uusi trikke õpetamas,» on vahel kuulda.
Urmas Neeme: kuritegude heastamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paistab, et ka riik on seda lõpuks mõistnud. 2012. aasta algusest saab peale kriminaalkurjategijate üldkasuliku tööga karistada ka väärtegude toimepanijaid ja neid, kellel trahvid maksmata.
Kinnipeetavaid peab üleval maksumaksja. Üldkasuliku töö tegijad muretsevad oma peavarju ja toidu eest ise ning hüvitavad oma tegude tagajärgi. Näiteks linnaruumi koristamise ja haljastamise tarbeks pole kunagi väga palju raha, kuid tasuta tööjõuga saab need tehtud.
Mõnegi kurjategija jaoks võib ÜKT kujuneda esimeseks ausa töö kogemuseks elus. Vaevalt et töö paari kuu jooksul inimest muuta suudab, kuid vähemalt võimaluse see annab.
Ei tasu unustada ka ÜKT distsiplineerivat mõju. Korduvalt joobes juhtimiselt tabatud noormees heitis makstud trahvide üle nalja, kuid Kalevi staadionil ÜKTst rääkides tõsines.
Kohagi oli ta valinud sellepärast, et kinnisel territooriumil pole palju uudishimulikke jälgimas. Tähendab, on häbi ja karistus mõjub.