Juhtkiri: pool aastat valimisteni
9. september 2014, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toompeal riigikogus kõlas eile ametlik stardipauk kohalikule poliitikahooajale. Parlamendi esimehe ja presidendi kõnedest kumas tumeda varjuna Vene-Ukraina sõjast kanduv julgeolekuküsimus ning äsjane piiriintsident Eesti kaitsepolitseinikuga ei aidanud just rõõmsamaid värve lisada.
Samas, Eesti on meil kaitstud, Eestis on rahu. Enamik inimesi elab meil üpris tavalist elu ning kuigi meeleolu on sõjauudiste taustal harilikust ärevam, on need siiski suuresti välisuudised. Ka Eesti sisepoliitikas on päevakorral olevaid teemasid piisavalt. Riigikogu valimised on järgmise aasta
1. märtsil ning see vajutab meie lähikuudele oma tugeva pitseri.
Hetkeseisu iseloomustab poliitikas kaks olulist tegevust: otsitakse kandvaid teemasid ning nimekirjadesse häälekoguja potentsiaaliga inimesi.
Kaks erakonnaülest teemat, millest valimiste eel veel palju räägitakse, on toosama julgeolek ja kirgi kütnud kooseluseadus. Vene ohu küsimus on Eesti riigikogu valimistel korduvalt võtmerollis olnud. Oleks vägagi üllatav, kui nüüdsete pingete taustal sama ei juhtuks – me vaid ei tea, kuidas, ning detailid võivad otsustada kõik.
Kooseluseadusest valimistulemuse kujundajat vaevalt saab. Mõlemas servas lasevad aktivistid kõva häält kuulda, kuid nende vahele jääb hulk valijaid, keda asi üht- ega teistpidi tähtsana ei kõneta.
IRL on kätt proovimas maksuteemal, tõstes fookusesse 500-eurose sissetulekuga töötajate olukorra. Tegu pole vähetähtsa asjaga, mida näitab ka eilne sotsist spiikri Eiki Nestori tõdemus, et sõnad «palk» ja «vaesus» kokku ei sobi. Samas on raske uskuda, et maksuratsu seljas Eestis keegi valimisvõiduni jõuab. Reformierakond räägib samal ajal ajateenistuse tõhustamisest ja «sõduripalgast» – üksikküsimustena kaalukad asjad, ent kindlasti mitte kandvad pooleaastaseks valimiskampaaniaks.
Keskerakonna aktiivsus on praegu suunatud Reformierakonna häbistamisele avalikus kohas veini- või viinajoomise lubamise eest: oravapartei värvides pudeliga sildid riigivõimu institutsioonide kõrval on mitte väga sisukas debatiargument, kuid siiski esimene «mängu iluga» lendav idee algavas kampaanias. Sotside parim ja mõjusaim argument kuus kuud enne valimisi on aga see, et nad on valitsuses ning mõjutavad iga otsust kaugelt enam kui Keskerakond ja IRL. Nende seisu mõjutab kindlasti kaunite eelarvelubaduste täitmine.
Valimisnimekirju on tasapisi kokku pandud juba kevadest ning lähiajal on seal viimased liikumised vormistada. IRL sai äsja juurde kaks televisioonist tuntud nägu. Kuum spekulatsioonide sihtmärk Jüri Ratas eelistab avalikkuse ees näidata stiili «seitse korda mõõda», selmet kohe hooga Reformierakonna embusse tõtata. Ootame siiski veel mõnda värsket tegijat valimisi ilmestama.