Eile hommikul mööda Pärnu maanteed tööle sõites tabas mind Tallinna linna piiril korralik liiklusummik – iga kümmekonna meetri järel tuli autoga seista, et siis teosammul veidike edasi veereda ja taas seista. Kuna ma tavaliselt seda sissesõiduteed ei kasuta, kujutasin vaimusilmas ette, et samasugune autode rivi kulgeb läbi terve Vabaduse puiestee, mööda vanast Järve autoteenindusest ja selle põhjus peitub Järvevana tee ristmikust algavates remonditöödes.
Suur oli aga minu imestus, kui pärast Laagri ja Pääsküla vahelise raudteeülesõidu läheduses olevat valgusfoori avanes minu ees täiesti tühi Vabaduse puiestee… Kuna pääsesin punase tule tagant esimese autona, viskasin pärast kümmekonnasekundilist sõitu pilgu tahavaatepeeglisse – järgmine masin paistis kusagil kauguses.
Ei, ma ei ületanud linna vahel kulgedes hirmsasti kiirust, spidomeetri seier oli vaid paar nappi pügalat üle viiekümne, lihtsalt piirkiiruse saavutamiseks kulus kõigest mõni sekund. Seejuures pole minu sõiduvahendiks imekiirendusega sportauto, vaid paigalt võttes vajutasin lihtsalt gaasipedaali korraks põhja.
Selliseid olukordi kogen linnaliikluses iga päev. Raske öelda, kas see tuleneb eestlaste liiga flegmaatilisest olemusest, mingist säästliku sõitmise udujutust või lihtsalt kartusest, kuid millegipärast leidub väga palju autojuhte, kes pärast ristmikul või ülekäigurajal peatumist alustavad taas liikumist üliaeglaselt, justkui õrnalt varbaotsaga gaasipedaali vajutades.
Just seepärast tekivadki olukorrad, kus mõne lühemat aega rohelist tuld näitava valgusfoori juurest pääseb korraga edasi vaid kaks-kolm autot. Kiirem startimine suurendaks aga liikuma pääsevate masinate arvu märgatavalt. Sõlmpunktide läbilaskevõime suureneks, kogu liiklus muutuks sujuvamaks ja vähem oleks pikkades autorivides uimerdamisest tekkivat stressi.
Rõhutan veel kord: ma ei räägi linnateedel kihutamisest, vaid reeglite piiresse jäävast kiirest paigaltvõtust! Aeglaselt liikumist alustavad autojuhid näitavad üles lugupidamatust teiste liiklejate suhtes. Nemad pääsevad isegi jalakäija kiirusel liikudes üle ristmiku ning neid ei huvita karvavõrdki, mitu kaasliiklejat jõuab veel sama manöövrit sooritada.