Reedel Õpetajate Lehes: uus ja vana kool, vaikivad venelased, rikkaks saamisest

Õpetajate Leht Foto: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvas Õpetajate Lehes:
 

Kooli algus Eesti suurimas ja väikseimas koolis

Ehkki Viimsi keskkooli õpilaste arv kahanes pärast Randvere ja Haabneeme kooli moodustamist mullusega võrreldes 400 võrra, kannab kool endiselt Eesti suurima tiitlit. Eesti väikseimas, Lääne-Virumaa serval Rakke vallas Kõpsta külas asuvas Lahu algkoolis alustas tänavu kooliteed neli õpilast.

Vana kool

«Vanas koolis drilliti (ära)õppimisvõimet sirgete pingiridade, 45-minutiliste koolitundide, keeruliste valemite ja pikkade luuletuste pähetuupimisega. Uus kool ei saa nii vist tõesti enam jätkata. Igapäevaelu muutuste tõttu ei taha õpilased enam nõnda õppida ja õpetajad ei saa seetõttu neid nii enam ka õpetada. Aga sisu pealispinna all ei muutu. Ka uus kool peab õpetama põhimõtteliselt sedasama, mis vana – pühendumist, keskendumist, oskust õppida,» kirjutab Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli.

Kui õpetaja on õpetaja

Kui õpetaja on õpetaja ja õpilane on õpilane, siis on koolis kõik hästi, kirjutab Mare Rossmann.

Miks peaks tahtma rikkaks saada?

«Rikkaks saamise õpiku» autor Jaak Roosaare alustab tänases lehes artiklisarja, milles õpetab ka õpetajatele ja õpilastele, kuidas raha säästa, investeerida ja rikkaks saada.

Vaikivad venelased. Kas poolehoiu või põlguse märk?

Ukraina kriis on muidu vägagi kirglikud venekeelsed inimesed vaikseks muutnud, saame teada Rein Siku artiklist. «On juhtunud midagi hämmastavat. Midagi sellist, mida pole ma kogenud kordagi oma kolmekümne aasta pikkuse ajakirjanikukarjääri jooksul. Nimelt – venelased vaikivad. Täpsustame, venekeelsed inimesed vaikivad. Just nemad, keda olen sadade kaupa intervjueerinud nii külades, alevites kui ka linnades. Nemad, kes alati on suisa kibelenud oma arvamust välja ütlema, puudutagu see siis kohalikku elukorraldust või laiemalt Eestis toimuvat.»

Streigi võimatusest Kambodža haridussüsteemis

«Hallo, teacher! How are you today, teacher?» Piisab vaid klassiruumi astuda, kui kõik õpilased püsti kargavad ning kooris tervitussõnu hüüavad, ise kummardades, peopesad kokku surutud. Tunni lõpus kordub sama kummardamisrituaal õpetaja tänamisega: «Thank you, teacher! See you tomorrow, teacher!» See on Wat Kok Chorki kloostrikool Angkor Wati kodulinna Siem Reapi lähistel, kus Ain Parmas ja Kadri Talvistu vabatahtlike inglise keele õpetajatena töötavad.

Balti riikide keemiaõpetajad kohtusid Tartus

Augusti keskel toimus Tartus järjekordne Balti riikide keemiaõpetajate kokkusaamine. Tänavu keskenduti eelkõige nüüdisaegsetele suundumustele keemiahariduses ning töötubades pöörati tähelepanu uurimuslikele interdistsiplinaarsetele praktilistele töödele ja õuesõppe võimalustele keemiatundides.

Ida-Virumaal vahetus suvel kuus koolidirektorit

Jõhvi ja Toila gümnaasiumi direktori kohuseid täidavad endised õppealajuhatajad, Mäetaguse põhikool, Avinurme gümnaasium, Iisaku gümnaasium ja Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium valisid konkursiga uue koolijuhi, kirjutab Ago Gaškov.

Praktika kui hädavajalik töökogemus

Eri allikate järgi on ainuüksi Eesti IT-sektoris lähiaastatel vaja kuni kümmet tuhandet IT-spetsialisti. Nende jaoks on tööturul võimetekohased töökohad olemas – keda aga ei ole, on kompetentsed töötajad, kirjutab Atea personalijuht Kai Põldvee-Mürk.

Tartu ülikooli noorteadlane kohtus majanduse nobelistidega

16.–23. augustini kohtusid Nobeli teaduspreemia laureaadid Lõuna-Saksamaal Lindaus parimate noorteadlastega üle maailma. Eestit esindas TÜ majandusteaduskonna doktorant Allan Teder.

Kas loodreid ikka tasub poputada …

Tallinna teeninduskoolis aitab õpi- ja ka käitumisprobleemidega noori uuesti järje peale kuue töötajaga tugikeskus. Tugikeskuse juhataja Kaie Toomet toonitab, et Tekos on tehtud palju, kuid ideaalist ollakse veel kaugel. Võrreldes Hollandi kutsekoolidega on Teko tugikeskus lihtsalt augulappija, kes teeb seda, mida suurte õpperühmadega õpetajad lihtsalt füüsiliselt ei suuda.

Herkki Haldre: merehariduse maine parandamist tuleb alustada rohujuure tasandilt

Kapten ja merendusspetsialist Herkki Haldre leiab, et merehariduse reformimisel ei ole abi kõrg- ja kutsehariduse kallale minekust, võti lebab hoopis sügavamal – huvihariduse pärusmaal, kus Eestis jätkusuutlik merendusteema praegu sootuks puudub.

Tallinna Suur-Pae lasteaia lastel on head keeleõpetajad

SA Innove keelekümbluskeskuse korraldatud konkursi tulemusel avati neljas vene õppekeelega lasteaias eesti keele kui teise keele piirkondlik metoodikakeskus. Tallinna Suur-Pae lasteaia direktor Tatjana Požogina tunneb rõõmu, et ka nende lasteaed valituks osutus, sest eesti keele ja kultuuri õpetamine on aastaid olnud lasteaia üks prioriteete. «Meie lasteaias hakati eesti keelt õpetama juba 1999. aastal, hulk aega enne seda, kui riik vene õppekeelega lasteaedades kohustusliku eesti keele õppe kehtestas.»

Varauusaegsest juhuluulest möödunud sajandi päevikute kaudu tänapäevaste inimõigusteni

Raamatukülgedel tuleb juttu Saksamaa kirjandusteadlase Martin Klökeri doktoritööst «Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600–1657). Haridusinstitutsioonid ja juhuluuletamine», mis sel suvel ka eestikeelse monograafiana ilmus ning võiks olla kasutatav üldhariduskoolide kirjandustundides.

Lisaks kirjutatakse päevikute paradoksist Johannes Aaviku ja Aino Suitsu näitel ning antakse teada inimõiguste õpikust, mida koolid tasuta tellida saavad.

Kloun on rohkem kui lihtsalt naljamees

Tuli minna kooli sisseastumisvestlusele, aga meie ütlesime, et kui me juba tuleme, siis jääme. Kahe otsa piletiraha meil pole ... nii meenutavad Haide Männamäe ja Toomas Tross alias klounid Piip ja Tuut astumist Kopenhaageni komöödiakooli.

Valge tee kutsest

«Elamuse, mida tajudeni täpselt tänaseni mäletan ja mille taaskogemise nimel tegelikult teatris käin, andis mulle peaaegu kolmkümmend aastat tagasi Sulev Luik,» kirjutab Madis Kolk «Elupildi» rubriigis.

Ombudsman – kes tuu om?

Sel aastal toimusid Eestimaa mitmes paigas omapärased üritused, milles peategelaseks keegi ombudsmani-nimeline tegelane. Kes tuu om, võisid küsida paljud, kes viitsisid kuulama-vaatama minna. Ombudsmani institutsiooni tutvustamiseks oli algatatud järjekordne europrojekt. Mida see endast kujutas? Küsimustele vastas Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja, ajaloolane Sulev Valdmaa.