Reedesest Sirbist saab lugeda:
Reedel Sirbis: Obamast, sooküsimusest Ameerikas, Pikettyst
4. september 2014, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MÄRT VÄLJATAGA: Obama - kas liiga nõrk või liiga võimas?
Barack Hussein Obama presidentuur sai nautida soodsaid tuuli ainult esimesed kaks aastat, majanduskriisi kõige rängematel aegadel, kui kongressis ja senatis oli enamus Demokraatliku Partei käes. 2010. aasta vahevalimistel said kongressis enamuse vabariiklased; demokraatide ülekaal senatis langes alla 60 protsendi, mis on paljudeks otsusteks vajalik lävi. Novembris seisavad jälle ees vahevalimised ja päris tõenäoliselt jäävad demokraadid vähemusse ka senatis. Kuigi 2016. aasta presidendivalimiste üle pole suurt mõtet veel spekuleerida, näib praegu usutav, et võidab Hillary Clinton. Üldised demograafilised protsessid soosivad Demokraatlikku Parteid ning vabariiklaste ülekaal kongressis on suurel määral tingitud valimisringkondade piiridega manipuleerimisest.
ANDERS HÄRM: Sündmus või pelk fakt? Obamast presidendina
Mõni päev pärast Barack Obama esimest võitu presidendivalimistel 2008. aastal peetud ettekandes küsis Alain Badiou, kas Obama saamine presidendiks oli sündmus või pelk ajalooline fakt, ning jõuab üsna ühemõtteliselt järeldusele, et tegemist oli pelga ajaloolise faktiga.
VALLE-STEN MAISTE: Kui halvad on onu Sam ja lääne demokraatia?
Timothy Snyder, meilgi tuntud mõjuva raamatu «Veremaad» autor ja väljaande New York Review of Books peaeksperte totalitarismi läbinud ühiskonna alal, esitab NYRB blogis (eesti keeles Vikerkaar 2014, nr 6) pildi ukrainlastest, kes vabadust igatsedes on suunanud pilgu Euroopasse. Erinevalt lääne inforuumis elavatest Lvivi või Kiievi üliõpilastest ei ole suuremal osal Ukraina läänepoolsetegi agraarpiirkondade elanikest Euroopas toimuvast eriti head ettekujutust, rääkimata sellest, et nad oleksid läänes käinud. Nagu märgib hiljutises New Left Reviewle antud intervjuus noor Kiievi sotsioloog Volodõmõr Ištšenko, suunab poolevalikut tihti maine soov väljaspool Ukrainat tööd leida jms. Kuid eks unistuste kohatine ähmasus ja argisus ole olnud iseloomulik teistegi idaeurooplaste vabadusihale.
RAILI MARLING: Sekeldused sooga: sooküsimus ja Ameerika kaasaegne poliitika
President Barack Obama Eesti visiidi eel on ajakohane vaadata tagasi George W. Bushi, samuti Eestit külastanud USA presidendi ametiaega ning võrrelda USA tolleaegset ja praegust soolist maastikku. Tänast USAd iseloomustab naiste tõusev tööhõive ja haridustase. Viimase majanduskriisi ajal jäid hammasrataste vahele pigem mehed, nii et majanduslanguse (recession) kohta on kasutatud sõna mancession, viitamaks meeste kõrgemale töötusele (kuigi 2014. aasta juuliks oli naiste ja meeste töötuse määr tasakaalustunud).
OLAF MERTELSMANN: Veelkord Pikettyst ja ebavõrdsusest
Thomas Piketty, Capital in the Twenty-First Century. Belknap Press & Harvard University Press, 2014. 696 lk.
Kevadel tekitas Thomas Piketty raamatu inglisekeelne tõlge tormi rahvusvahelises ajakirjanduses ja ka Sirbis ilmusid 15. mail korraga lausa kaks kõnealust teost käsitlevat retsensiooni. Seda juhtub ülimalt harva, et ulatuslik erialateos, mis käsitleb peamiselt majandusajalugu, ärataks säärast tähelepanu. Kuna raamatu üks peateemasid – sotsiaalne ebavõrdsus – huvitab mind, võtsin enesele suvepuhkuse ajal aega, et telliskivi mõõtu teos põhjalikult läbi lugeda. See oli suur pettumus! Paljude rahvusvaheliste positiivsete retsensioonide põhjuseks on ilmselt asjaolu, et Piketty täidab inimeste ootusi ja soove ning kasutab ära eelarvamusi, mitte see, et retsensendid oleksid raamatut tõepoolest täpselt lugenud ning oleksid majandusajaloo tunnustatud asjatundjad.
Villem Tomiste: «Euroopa on mujal»
Intervjuu Tiina Lokiga
Kutselised harrastuskriitikud Vormsil ja klassikalise muusika kriitika Ameerikas
Kaks vastukaja Maria-Kristiina Soomre artiklile ««Vettinud mägrad» ja põlvkondadeülese koostöö habras kassikangas»
Merike Estna ja maali performatiivsus
Õuduslugude kuninga teoseid tulvab eesti keelde
Militaarsotsiaaltööst USA relvajõudude näitel
Tapio Markkanen Muumioru astronoomiast
Arvustamisel:
Dmitri Šostakovitši uus ooper «Orango»
Mängufilm «Patu linn 2»
Valts Ernštreitsi «Nagu lumehelbed talvel ...»
Kristīne Želve «Juukselõikaja-tüdruk» ja Undinė Radzevičiūtė «Ei mingit Baden-Badenit»
Vanemuise «Armastan! Armastan! Armastan!» ja Tartu Üliõpilasteatri «Morfium»