IRLi maksureformi eesmärk on, et võimalikult paljude Eesti inimeste peamine sissetulek oleks palk, millest on võimalik ära elada, mitte erinevad toetused, kirjutab IRLi esimees Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu: maksuvabastus madalapalgalistele
25. august 2014, 12:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelu selle üle, kuidas luua eeldusi majanduskasvuks ja inimeste elujärje parandamiseks, kipub takerduma minevikku. Juhtimisotsuste tegemisel tuleb aga lähtuda tänasest olukorrast. Välismaale siirdunute halvustamine või igal võimalusel korrutamine, et tuleb olla uhke Eesti saavutuste üle, ei vii meid edasi. Ka see, kas Eesti poliitikud on kollektiivselt alahinnanud tööjõu vaba liikumise mõju või peaksime pigem olema rahul, et jõukate naaberriikide lähedus on aidanud paljudel eestlastel majanduskriisi ajal hakkama saada, ei ole kuigi viljakas vaidlusküsimus. Indrek Neivelti poolt suve algul esitatud kriitilise alatooniga käsitlus Eesti majandusest sisaldas palju mõtlemapanevat. IRL on mõelnud ja pakkus oma liikmete rahvakogu vormis korraldatud arutelupäeval välja maksureformi, mida võib nimetada madalapalgaliste tulumaksuvabastuseks.
Selle eesmärk on, et võimalikult paljude Eesti inimeste peamine sissetulek oleks palk, millest on võimalik ära elada, mitte erinevad toetused. Madalapalgaliste perede olukorra parandamiseks tuleb maksuvaba tulu suurus siduda inimese sissetulekuga nii, et mida väiksem on sissetulek, seda suurem on maksuvaba tulu. Nii saame kõige väiksema koormusega riigieelarvele teha nii, et alla 500 euro teeniv inimene tulumaksu ei maksa ja maksukoormus väheneb kõigil madalapalgalistel, madalapalgalisele perele jääb aastas kätte kuni 1200 eurot rohkem raha.
Madalapalgaliste inimeste maksukoormuse langetamist on Eestile soovitanud nii IMF, Euroopa Liit kui OECD ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks suurendab see vähe teenivate töötajate sissetulekut ja parandab nende perekondade toimetulekut. Teiseks tõstab see inimeste motivatsiooni töötada ning aitab kaasa töötuse vähendamisele. Kolmas oluline mõõde on, et see soosib inimeste ise hakkamasaamist. IRL peab mõistlikuks, et riik ei koguks maksu toimetulekuraskustes inimestelt, kellele ta teisalt peab sotsiaaltoetusi andma.
Tahame, et palgatööd tegev inimene elaks oma palgast väärikalt ära ega peaks sõltuma sotsiaaltoetustest. Eestis on ligi 190 000 inimest, kes saavad palka, mis jääb maksuvaba miinimumi ja 500 euro vahele kuus ja 150 000 inimest saab palka 500-846 eurot. Hoolimata madalast palgast maksavad nad iga kuu veel kuni 69 eurot tulumaksu. IRLi ettepanekust oleks abi mitmetele suuremas vaesusriskis olevatele inimestele, näiteks üksikvanematele, kes kasvatavad üles veerandi Eesti lastest.
Statistikaameti värske aastaraamatu põhjal on Eestil endale seatud eesmärkidest kõige rohkem parandamisruumi vaesuse vähendamise osas. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses 18,7 protsenti ja absoluutses vaesuses 7,3 protsenti rahvastikust. Töötamine vähendab vaesusriski oluliselt, ent ka palgatöö tegijatest elas suhtelises vaesuses 5,9 protsenti ja absoluutses vaesuses 1,4 protsenti. Eestis on ligi 100 000 pere, mille vanemad teevad iga päev rasket tööd, teenivad kuus kahe peale alla 1000 euro ja tulevad vaevu ots-otsaga kokku, ent maksavad igas kuus ligi 100 eurot tulumaksu. Nad ei taha välismaale tööle minna, kuid teevad seda lihtsalt sellepärast, et oma peret toita. Ka sellele probleemile tuleb otsida leevendust.
Töötamisega seotud maksusoodustusi (in-work benefits) on kõige pikemalt rakendatud USAs ja Ühendkuningriigis, aga ka mitmetes teistes Euroopa riikides. Sellised maksuvabastused on mujal aidanud kasvatada tööjõupakkumist, vähendanud tööpuudust ja pakkunud abi vaesusest väljatulekuks. Suuremat mõju on täheldatud üksikvanemate tööle asumisele ning kahe töötuga perekondadest vähemalt ühe liikme tööle asumisele.
OECD riikides on madalapalgaliste inimeste maksukoormus kõrgema sissetuleku teenijatega võrreldes keskmiselt väiksem kui meil. Rahvusvaheline Valuutafond on märkinud, et peab tööjõu maksukiilu kolmes Balti riigis peamiseks struktuurse töötuse põhjuseks ning et selle vähendamine aitaks ohjata ka tööjõu ühikulu kasvu ja parandaks konkurentsivõimet. Leiame, et need on Eesti jaoks olulised kaalutlused. IRLi ettepanek aitab suurendada tööjõupakkumist, et Eesti majanduse areng ei seiskuks olukorras, kus peagi ületab pensionile jääjate arv uute tööturule sisenejate oma.
Ettepaneku pihta lastud esimesed kriitikanooled väidavad, et tegu olevat vasakpoolse astmelise tulumaksuga. Ei, sest ühtegi täiendavat maksuastet ei kehtestata, senised maksuvabastused jäävad kehtima ja kõrgepalgalisi täiendavalt ei maksustata, nagu soovib teha Keskerakond. Tegemist on Eestis uue lähenemisega maksuvabale tulule – maksuvaba tulu väheneb sõltuvalt inimese sissetulekust lineaarselt. Vasakpoolsed tahavad tõsta makse, et jagada rohkem toetusi. IRL teeb vastupidist – me langetame madalapalgaliste makse, et inimesed paremini toime tuleks. Oleme oma ettepanekut põhjalikult kaalunud ja kasutanud lahenduse väljatöötamisel tunnustatud maksuekspertide abi.
Veel on väidetud, et selline maksusoodustus vähendab omavalitsuste tulusid ja olevat liiga kallis. Omavalitsusi see ei mõjuta, nad saavad 11,6 protsenti isiku deklareeritud brutotulust nagu praegu seaduses kirjas. See reform maksab sõltuvalt poliitilistest valikutest kuni 120 miljonit eurot. Suur summa, kuid selle eest saaks tulumaksumäära (21 protsenti) langetada vaid 1,5 protsendi võrra.
Lõpetuseks – miks seda reformi pole juba varem tehtud? Seni on soovitud maksuvaba tulu tõsta kõigil inimestel. See on kallis, tehtav vaid väikeste sammudega ja seega väikese mõjuga. Alates 2016. aastast kavandatud üldise maksuvaba miinimumi 10 euro kaupa tõstmise asemel peaksime järele aitama madalamapalgalisi.