Veel kestab suvi, kuid õhus on juba märke sügisest, olgu hoovihmade või parvelendu harjutavate rändlindude näol. Poliitikute rõõmsad puhkusemeeleolus näoilmed, mida võisid tähele panna Paide Arvamusfestivali külastajad, asenduvad peagi Toompea koridorides tõsistega, kellel mõtlike, kellel kriitilistega. Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon koostab oma esimese ühise riigieelarve ning selleks ei pea tingimata olema poliitika- ega majandusanalüütik, et mõista – see ülesanne on praeguses olukorras päris keeruline.
Juhtkiri: milliselt eelarverealt rahastada optimismi?
18. august 2014, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühest küljest on küsimused sisse kirjutatud juba võimuliidu koosseisu. Osapooled on maailmavaateliselt eri äärtes ning eelarveprotsessis on mõned poliitikavaatlejad näinud proovikivi. Kuid ei maksaks teha liiga lennukaid järeldusi. Nii nagu Kiir sai Ülesool Tootsile sulaseks olles aru, mida tähendavad teooria ja praktika, nii mõistavad ka koalitsiooni osapooled suurepäraselt, kuhu ja miks kivid veeretada tuleb. Viljade kaitseks tuleb teha kiviaed ehk praeguses kontekstis kindlustada võimupositsioon ning sellest saavad lähtuma ka eelarvega seotud otsused.
Järgmine aasta on parlamendivalimiste aasta. Nii oravapartei kui sotsid tahaksid ka pärast riigikogu uue koosseisu valimist 1. märtsil Stenbockis edasi istuda, ning miks mitte koos. Juuli lõpus avaldatud rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori üle-eestiline küsitlus pakub neile selleks ka, vähemasti teoreetiliselt, rahva mandaati. Reformierakonda toetas 31 protsenti ja sotse 24 protsenti küsitletuist. Tasub ära märkida ka reitingute stabiilsust – protsendipunktid olid pea samad ka juunis.
Kuid omavahelistest kokkulepetest, mida poliitikud kompromisside kunsti professionaalidena üpris kenasti valdavad, on palju komplitseeritum hakkama saada muutuva väliskeskkonnaga. Venemaa tegevus, sõjaline konflikt Ukrainas, lääneriikide sanktsioonid Moskva suhtes, aga kindlasti ka jätkuvalt pingeline olukord Lähis-Idas ja Iraagis – kõigel sellel on vältimatu mõju maailmamajandusele ning võimalike arengute prognoosimine on paras pähkel pureda. Selge on see, et julgeolek nii kitsamas kui laiemas tähenduses nõuab eelarves tähelepanu, nagu ka sanktsioonide mõju leevendamine jne.
«Pelgalt meeleolud ise tähendavad majanduses paraku konjunktuuri,» sõnastab tänases Postimehes tabavalt rahandusminister Jürgen Ligi aspekti, millega tuleva aasta riigieelarve koostamisel igal juhul arvestada tuleb. Eelarve peab tulema ühest küljest mõistlik ja ettevaatlik, teisalt tahetakse aga igal juhul ühiskonnale anda optimisminoot ehk kinnitada rahvale (ehk valijale), et elujärg paraneb. Kuidas see noot kõlama hakkab, saame juba lähiajal täpsemalt näha ja kuulda.