Kui kinnisvara puhul on tähtis asukoht, söögitegemisel toiduainete värskus ja kvaliteet, siis traditsioonilise krimka puhul taust ja persoonid. Jason Goodwini raamatutes kirjeldet sündmuste toimumispaik – 19. sajandi Istanbul – ja kuritegusid lahendav eunuhh Yasim koos oma sõprade ja vaenlastega on põnevad, intrigeerivad ning värvikad, seega saab tema teosed liigitada väärtkirjanduse kilda.
Pealtnäha pole krimikirjandus keeruline žanr, sest kehtivad kindlad reeglid – milline peab olema kuritegu, kuidas seda lahendada, palju lugejale avada, kes peab olema süüdlane jne. Just selle reeglistiku tõttu pole head krimkat lihtne kirjutada – üsna ühekülgsele sõrestikule tuleb ehitada midagi enamat, kui lihtsalt lugu, kuidas head pahasid püüavad.
«Baklava klubis», mis on viies maakeeles ilmunud Yasimi saaga, viibib lugeja taas ligi kahe sajandi tagusesse Ottomani impeeriumi keskusse, kuhu koguneb kamp noori ja lõpusaid itaallasi, dekabristi abikaasa Venemaalt, kes soovib kaude tsaarilt armu paluda ning muid häid ja mitte nii häid inimesi.
Kuna kõikjal peab valitsema tasakaal, siis kui on tulijaid, peab olema minejaid – Yasimi semu, olematu Poola suursaadik Stanislaw Palewski kaob ning asi kisub poliitiliseks. Selge, et probleem tuleb lahendada Yasimil, sultani ja tema haaremi usaldusmehel.
Kui jätta raamatus kõrvale kõik kriminaalne, saab kenasti aimu, mis toona Türgis toimus, kuidas elati ja oldi, mida söödi, mida joodi ning kuivõrd too igati segane riik Euroopaga seotud on.