Kaarel Arb: küsija näoga draakon

Kaarel Arb
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Arb
Kaarel Arb Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti parim muusikaalbum on Ewert and the Two Dragonsi «Good Man Down». Läbi aegade! Vähemalt on ta seda Raadio 2 korraldatud küsitlusel osalenud 1079 hääletanu arvamuste summana. Ja kui tuhande kaheksakümnes nüüd sellega rahul pole, siis kus oli su arvamus siis, kui see arvesse oleks läinud?

Värske asja üle otsustada on raske. Kas 2011. aastal ilmunud «Good Man Down» saaks selle tiitli ka näiteks viie aasta pärast, selgubki loodetavasti siis, kui keegi küsida jaksab, sest kuigi «Eesti parim album läbi aegade» kõlab lõplikuna, ei peatu muusika ega püsi jäävana inimeste maitse.

Muidugi on kolme aasta tagune plaat meeles rohkematel inimestel kui mõnekümne aasta tagune, Ewert and the Two Dragons on aga oma muusikaga ületanud mitmesuguseid piire ning mil määral on hääletatud muusika ja mil määral maailmaedu eest, ei olegi lõpuks oluline. Loeb kuulaja isiklik suhe artisti ja albumisse ning draakonid on seda luua suutnud.

Kui Briti muusikaajakiri Q 1997. aastal esimest korda palus oma lugejatel valida läbi aegade parim album kogu maailmast, jõudis esikohale Radioheadi selsamal aastal ilmunud «OK Computer». 2005. aas­tal kinnitasid lugejad uuesti, et «OK Computer» on parim kaheksa aastat hiljemgi ning jääb üle loota, et ka Raadio 2 jätkab oma kuulajate küsitlemist ja ajapikku kujuneb arvestatav ülevaade sellest, mida eestlased mingis ajahetkes hindavad.

Võttes ette publikuküsitluse esiotsa, on üsna selge, millises ajas meie kohalik muusikaelu praegu on. Esikahekümne albumid on valdavalt eestikeelsed, valitsevad 1990ndad ja nullindad ning kitarrised ja rokised albumid. Olulisemgi aga – valitsevad albumid, millest ei kuma läbi trendijälgimine ega raha. Nende albumite tegijatel on olnud midagi öelda ja see on publikule korda läinud.

Kui kaheksateistkümnendaks hääletatud Curly Stringsi puhul saab hetkel rääkida ehk veel ühe hittalbumi imest, võib eeldada, et kauaks nad seda nii ei jäta. Ülejäänud esiotsa puhul võib aga tunnustavalt noogutada, et kattugu muusikamaitse üldtabeliga või mitte, kõigi albumite puhul on tõesti tegemist loojate ja loominguga, mis vähema või rohkema aja jooksul tugeva märgi maha on jätnud ning Eesti muusikaelu oluliselt mõjutanud.

Ning lõpuks on vastus ikkagi küsija nägu. Nii nagu Areeni kriitikutetabel, mille esikohal on J.M.K.E. «Külmale maale», peegeldab Eestis muusikast kirjutavate inimeste maailma, on Raadio 2 küsitlus loogiliselt oma kuulajate ja ka iseenda nägu. Ka ülesande keerukuse nägu – kümne tühja reaga vorm võis nii mõnegi kuulaja ära hirmutada. Kui sama ülesande võtaks ette mõni muu meediakanal, oleks tulemused taas küsija nägu. Aga miks mitte küsidagi! Ja mitte ainult parimat albumit, vaid ka parimat laulu ja parimat ükskõik mida. Sest edetabelid on põnevad. Rohkem tabeleid!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles