Reedel Sirbis: väest ja energiast, sekka poliitikast ja folgist ning sõna jõust

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirp
Sirp Foto: Sirp

Sel reedel Sirbis väest ja energiast, sekka poliitikast ja folgist ning sõna jõust.

MARGUS OTT: väemõte – vägi jõuab alati kätte, kujustub, toodab kujusid

«Vägi» on tihedalt seotud muundumise ja uuendustega. Kuidas mõtelda uute ja keerukamate olemisviiside tekkest? Mõtelgem kõigepealt loomingulistele momentidele omaenda kogemuses – olgu tegemist luuletuse või muusikapala kirjutamisega või hoopis mõne varjatuma ja igapäevasema leidurlusega. Sageli käib asi niimoodi, et meil on mingi aimdus, ähmane idee, alge või idu, mis tundub paljulubav. Seejärel arendame vähehaaval selle aimduse või alge välja, nii et see omandab mingisuguse kuju (olgu silmatorkavama või varjatuma taiesena).

HELENA LÄKS: Teretulnud toetav triibumuster

21. juulil avaldas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper pressiteate, milles kutsutakse erakondi üles suurendama valimisnimekirjades naiste osakaalu, et nende positsioon häälte püüdmisel oleks parem ja naiste arv riigikogus kasvaks. Sepper tuletas meelde, et riigikogu moodustavad erakonnad on juba kahe aasta eest allkirjastanud koostöömemorandumi, milles poliitikud pakuvad naiste madala esindatuse probleemi lahendusena n-ö triibulisi nimekirju, s.t valimisnimekirju, milles mees- ja naiskandidaatide nimed paiknevad selle tipust alates vaheldumisi.

Pressiteade mõjus paljudele ootamatult: me ei ela ju enam ometi Simone de Beauvoir’ ajal!

MATI HINT: Pilk Eesti poliitika peeglisse

Kadri Paas, Katariina Krjutškova: Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss. Vaba Kiri 2014. 351 lk.

Iga ühiskond vajab põhimõttelisi diskussioone. Kas need kuhugi välja jõuavad, see polegi nii tähtis kui teemade orbiidil hoidmine. Muidu alustatakse ikka ja jälle liivakastis Nokia otsimist (mõni Eesti Nokia – näiteks Saaremaa süvasadam või Estonian Airi Soome väikelinnadele orienteeritud äriplaan – on üsna palju maksma läinud). Diskussiooni käivitajaks sobib ühiskonda kõnetav raamat väga hästi. Valdur Mikita «Lingvistiline mets» päästis valla arutluse elu ja maailma üle. Üha ärevamaks muutuvas ajas võiks Kadri Paasi ja Katariina Krjutškova «Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss» vallandada Eesti poliitika põhimõtete või põhimõttelageduse («väärtuste») arutelu, mis läheks raamatu tiitlitegelasest kaugemale.

ANNELI SARO: Kuidas eristada elu ja teatrit?

Enim intellektuaalset pinget pakub see küsimus siis, kui elu oma näilises üheplaanilisuses ja autentsuses seatakse kahtluse alla.

Sõnadest ja tähendustest. Mis on elu? Elu mõistan ma küllaltki umbmääraselt kunstide, mängu ja fiktsiooni vastandina. Nii et sõnad «elu» ja «reaalsus» on opositsioonis mõistetega «kunst» või «teater». Annan endale aru, et ka kunst on osa elust, ent seda erilisel viisil ja tasandil.

Mis on teater?

VALLE-STEN MAISTE: Paar üldisemat folgimõtet

Midagi ei ole katki, kui Viljandi pärimusmuusika festival muutub väiksemaks, elitaarsemaks, kammerlikumaks, intellektuaalsemaks.

Kuna käesolev Sirp on väeaineline, on ehk asjakohane küsida: kas folgil jagub endiselt väge? Ega see väejutt tegelikult kõigekülgselt arusaadav ole ja tekitab kohati tunde, et vaja oleks loogilis-empiirilist reha. Umbes nagu filosoofidel, kes küll mõistes, mida peetakse silmas keha all, ei olnud ühel hetkel enam päri üldise lobisemisega vaimu teemadel.

TIIT KÄNDLER: Eesti vajab ka kolkateadust

Kas keegi on suuteline hindama, mida tähendab üks teadlane maakonnalinnale?

Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva riigi iseenestest mõistetav osis.

Mitte keegi ei tule meile ütlema, mida me peame peale hakkama oma maavarade või oma raudteedega või oma hariduse edendamise ja tervise hoidmisega. Lõppude lõpuks peame ju ise selle välja mõtlema. Et seda kõike välja mõtelda, on vaja teada, mis maailmas toimub, mis teadusmaailmas toimub. Keegi ei tule meile seda ütlema, mis on parasjagu teadusmaailmas ringlevatest ideedest maha käimas, mis esile tõusmas.

VERONIKA VALK: Riik on (energiamajandus)ruum

Keskkonnaamet kiitis juuli alguses heaks energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Eesti pikaajalises energiamajanduse arengukavas  aastani 2030 ja visioonis aastani 2050 (edaspidi ENMAK 2030+) pole käsitletud energiamajanduse valikuid per se, vaid vaadeldakse nende mõju keskkonnaseisundile, inimeste tervisele ning majanduse konkurentsivõimele.

KEELE-ELU: Oi, kui hästi mõjus! ehk Sõna jõu taga on inimene

Intervjuud

Risto Joostil sai läbi esimene aasta Tallinna Kammerorkestri (omade seas «kammer»), esimese päris oma orkestri peadirigendina.

Kirjanik, toimetaja ja kuraator Hunter Braithwaite: «Kunstiteos tuleb lahti seletada, aga mitte välja vabandada.»

Filmi «Parandusklass» režissööri Ivan Tverdovskiga. «Parandusklass» linastub Tartus Raekoja platsil filmifestivali «tARTuFF» raames 7. augustil kell 22.

Arvustamisel

Lauri Sommeri «Sealpool sood»

Raul Meele näitus «Dialoogid lõpmatusega» Kumus

«Marju Mutsu. Ofordis tabatud hetk»

Imat Suumanni näitus «Ma tulen üle Toome»

Toomas Kalli «Karistai ja Lorelei»

Vanemuise «Kajakas»

Jodorowsky mängufilm «Reaalsuse tants»

Roman Polanski «Veenus karusnahas»

Demy «Cherbourgi vihmavarjud»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles