Juhtkiri: sanktsioonide mitme teraga mõju

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Kui USA kehtestas president Rea­gani valitsus­ajal, 1980ndail Nõukogude Liidu vastu kaubandus­sanktsioonid Poola sündmuste tõttu, kutsus Moskva propaganda neid mõttetuteks ja kinnitas, et ostab vajaliku lihtsalt teistelt lääne­riikidelt. TASS teatas, et piirangud kehtisid ka Carteri ajal Afganistani eest, ent mingit mõju neil ei olnud.

Nüüd, kus USA ja Euroopa Liit on Ukraina sündmuste pärast Vene­maale sanktsioone lisanud, on Moskva jutt põhi­mõtteliselt sama. Nõu­pidamisel sõja­tööstuse asjus esmas­päeval kinnitas president Putin: «Raskused peavad meile lõpuks kasu tooma, sest meil tuleb käivitada kodumaine tootmine seal, kus seda veel polnud.» Vene välisminister Sergei Lavrov kõneles: «Me ületame raskused, mis teatud majandus­harudes tekivad. Võimalik, et saame juurde ise­seis­vust ja kindla­maks oma jõus.»

Kuid üks asi oli Nõukogude Liit, mille lõimitus rahvus­vahelisse majan­dusse oli üpris tagasi­hoidlik ja kõiki side­meid kontrol­liti ülalt. Teine aga tänapäevane Vene­maa, mis vajab inves­tee­rin­guid olulis­tesse majandus­sektoritesse, kus pangad on võtnud suuri välislaene, ning lõpuks, kus inimesed helistavad iPhone’idega, kasutavad VISA ja MasterCardi krediitkaarte ning soovivad puhata Rivieras või Hispaania päikeserannikul. Vene ärimehed ja ametnikud ei julge tõe­näoliselt väga suud avada, kuid paljud neist tunne­tavad, et sisse­harjunud võimalused ja hüved on üha enam küsi­märgi all.

Euroopa ja USA lõpuks kokku lepitud järgmine sanktsi­oonide raund on varasemaist tõsisem ning signaliseerib Venemaa üha süvenevat isolatsiooni. Kes sooviks riskida oma rahaga riigis, kus järgmiseks võib tulla teade piirangutest või raha liikumise külmutamisest?

Venemaa endine rahandus­minister Aleksei Kudrin, keda vaadetelt võib pidada mõõdukalt libe­raalseks, ent kes üldiselt on ena­mas­ti hoidunud end Putinile otse vastan­damast, hoiatas agen­tuu­ri­le ITAR‑TASS nädala eest antud pikemas usutluses, et kui lääneriigid kehtestavad tõsised, konk­reet­se­te­le majandus­sektoritele suunatud sankt­si­oonid, võib see tähendada Venemaa jaoks majandus­langusse sattumist.

 Juhul kui Vene­maa sekkuks Ukraina sündmus­tesse otse sõjaliselt (seni on see toimunud varjatult või vähemalt on Venemaa ise sekkumist eitanud), tooks see Kudrini hinnangul põhimõtteliselt kaasa sedasama, kui lihtsalt Venemaa elanike palku 15–20 protsenti kärpida.

Pärast lennu MH17 alla­tulistamist on meeleolu Euroopas muutunud Putini kahjuks ning business as usual’i vastu on üha enam ka avalik arvamus. Selleks et nurgast võimalikult väikeste kaotustega välja tulla, asub pall praegu Venemaa juhtide käes. Kuhu suundume – veel sügavamasse isolatsiooni või sinnapoole, kus oleks võimalik hakata kahjusid vähendama?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles