Vladimir Putinil pole vaja muid liitlasi kui nafta ja gaas. Venemaa suurlinnade tänavatel voogab õnnis suvine melu: jalutatakse, süüakse jäätist, poisid heidavad pilke suveleitsakus hõljuvatele tüdrukutele.
Andres Reimer: kallis nafta nullib sanktsioonid
30. juuli 2014, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sanktsioonidest, millest ajakirjanduses nii dramaatiliselt räägitakse, pole lõhnagi. Asjaolu, et sada tähtsat asjameest ei pääse enam Euroopasse või Ameerikasse, ei mõjuta mitte kuidagi tavalist inimest – seda valdavat enamikku Venemaa elanikest ja valijatest, kes Putini poolt Ukrainas valla päästetud ohjeldamatut verevalamist isamaalise vaimustusega heaks kiidavad.
Kui Eesti ja Soome turismiarendajad täheldavad Vene turistide arvu vähenemist, siis praegu on võimatu väita, et venelaste reisilust raugeb just Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud sanktsioonide tõttu. Langustendentsi võib põhjustada n-ö tavaline majandussurutis. Samal ajal kui Venemaa peab sisse vedama märkimisväärse osa olulistest toiduainetest, teatab võim, et nüüd hakatakse toidu importi piirama. Seni Ukrainast imporditud sõjatehnikat hakatakse ise tootma. Riigi vajadusteks lõpetatakse trammide, busside, kraanade ja veel rohkem kui 60 mehhanismi import. Ergutatakse kodumaist tootmist ja näidatakse, kui võimas on Venemaa.
Mootoritehased, autobusside koosteliinid, raketivabrikud ja seafarmid ei saa sellegipoolest kerkida vaid Putini sõrmenipsu mõjul, selleks kõigeks läheb vaja palju raha.
Kui palju raha kulub, pole Kremli propagandakanalid seni teatanud.
Samal ajal valmistatakse vene inimest ette püksirihma pingutama. Rahvas on nõukaaegse hiilguse lummuses kangelaslikkuseks valmis.
Ehkki maailmaturul, vaatamata mõningatele kõikumistele, püsib nafta hind viimasel kolmel aastal suhteliselt kõrgel ja ühtlasel tasemel, räägitakse riikliku reservfondi avamisest.
Tegemist on hinnangulisel ligi 75 miljardi euro suuruse fondiga, mis loodi kindlustuseks nafta hinna võimaliku languse vastu. Venemaa valitsus tahab igal järgneval aastal kulutada reservfondist ligi 13 miljardit eurot. See võib olla just rahasumma, mida Kreml kavatseb Ukraina kriisi ettekäändel oma ustavatele ettevõtjatele välja jagada. Sotši olümpiamängudele kulunud 37 miljardi euro kõrval pole tegemist just kosmilise summaga.
Kui tavapäraselt toob aktsiaturgude hoogne langus majandusse paanika, siis Venemaa investorid suhtuvad oma aktsiaturgude langusese justkui spaas pakutavasse ergastavasse dušši.
Venemaa aktsiahinnad sõltuvad naftast ja gaasist. Seni kuni nafta ja gaasi hind ei lange, võib rääkida Vene aktiivide ebaõigest alahindamisest, mis võimekale spekulandile kasulikuks osutub. Tegelikult pole lääne pangad Venemaa ärile veel hoopiski sulgunud.
Venemaal jätkub raha, et lääneriikide poolt flegmaatilise loidusega tekitatavatest ebameeldivustest üle saada. Oodatakse, et 6000 Venemaale investeerinud Saksamaa ettevõtet panevad läänele «aru pähe».