Juhtkiri: Euroopa peab end kokku võtma

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kui Euroopa tegime me minimaalselt vajalikust palju vähem, et Venemaa käitumist igas selle kriisi faasis mõjutada,» ütles Poola välisminister Radek Sikorski ühes äsjases intervjuus. Tema sõnul pidanuks Euroopa näitama üles solidaarsust Ukrainaga juba eelmisel aastal, võib-olla oleks siis õnnestunud eskalatsiooni vältida.

Eilne Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, üksikud päevad pärast Malaisia reisilennuki tragöödiat Ida-Ukrainas, ei andnud selgust, et isegi nüüd oleks Vana Maailm täielikult üles ärganud. Ametlik sõnum kohtumiselt oli see, et võeti suund Venemaa suhtes piirangute laiendamiseks. Konkreetseid otsuseid eile aga ei tulnud. Uusi ettepanekuid sanktsioonide laiendamiseks oodatakse homseks.

Kuid meeleolud kogunemise ümber ei luba eeldada, et sõnadest palju kaugemale jõutakse. Arutatud on küll ka relva­müügi­piiranguid, kuid samas on Prant­sus­maa teada­olevalt valmis Mist­rali lae­va­teh­in­guga rõõmsalt edasi minema. Venemaa on esimese laeva eest juba rahagi ära maksnud, ning Prantsuse vasak­poolne president François Hollande ei näe varianti, et nüüd veel see kaup saaks katki jääda.

Peaks olema üheselt selge, et igasugune lääne relvastuse või sõjaotstarbeliselt kasutust leidva tehnika müük ja üleandmine Venemaale tuleb seisata kohe, kui seda veel tehtud ei ole. Riik, kes ohustab oma rahumeelseid naabreid, kes toetab ja varustab teises Euroopa riigis seadusliku võimu vastu relva tõstnud bandiite, ei saa ju samal ajal olla kaitse‑ ja julgeolekukoostöö usaldusväärne partner. Vähim, mida Euroopa Liidu maad peaksid kiiremas korras kokku leppima, on Venemaale relvastuse eksportimise keeld.

Prantsusmaa Mistrali tehing on selles olukorras mitte ainult kohatu, vaid ka täielikult moraalivaba. Ei ole mingisugust garantiid, et Venemaa ei kasuta neid laevu tulevikus Ukraina, Gruusia või mõne oma teise naaberriigi vastu, kus Putini režiim võib pidada vajalikuks jõudu kasutada. Sealhulgas ei paranda nüüdisaegsete sõjalaevade tarnimine Venemaale sugugi ka Eesti julgeolekut, kelle sõdurid praegu prantslastega õlg õla kõrval üritavad Kesk-Aafrika Vabariigis kohalikele elanikele rahulikku elu tagada.

Samal ajal väitis president Putin eile Vene julgeolekunõukogu istungil, et «meie omalt poolt täidame rangelt rahvusvahelise õiguse reegleid». Putin oleks võinud eile hoopis öelda, kuidas ta kavatseb tegutseda selle nimel, et Venemaa, olles tänavu sõjaliselt okupeerinud ja endaga liitnud tüki suveräänset naaber­riiki ning arendanud õõnestustööd Ida-Ukrainas, loobuks tulevikus ohustamast teiste riikide suveräänsust ja terviklikkust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles