Pildilt vaatab vastu paljapäine nooruke Ukraina sõdur. Hõre habemetüügas, laiguline kuub ja üleskääritud säärtega püksid, maika. Käes allasuunatud toruga Kalašnikov. Taustal kollane põld, maasse kaevatud soomustehnika.
Argo Ideon: kõrvulukustav sõjakaja
18. juuli 2014, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto Facebooki laadinud Ukraina teleajakirjanik kirjutab juurde, et tegu on Vjatšeslaviga Poltaavast, kes õppis põllumajanduskõrgkoolis, ent nüüd sõdib Ukraina terrorivastase operatsiooni eesliinil ja tervitab omakandimehi. Lubab tervelt koju naasta. Pilt on saanud üle tuhande «laigi». Ja hulk murelikke kommentaare: aga kus on kuulivest, kiiver? Kindaid polegi? Ja mis jalanõud!?! Sõduri päkkade otsa on torgatud midagi ebamäärast, mis näevad välja nagu mõni aeg mudas mütanud tänavakingad.
Kindralid, ahoi! Selliselt varustategi sõdivat armeed?
Meie lähedal käiva sõja realiteedid on pannud sealse kodanikuühiskonna sotsiaalmeedias kihama. Samal ajal kui Eestis kogutakse internetis raha «Feng shui abivahendite komplekti» ja «bumper-ball turniiri» hüvanguks, organiseerivad Ukrainas vabatahtlikud korjandust, et hankida eesliini sõdureile kiivreid ning esmaabikomplekte, mis võivad haavatasaamisel sõduri elu päästa. Konkreetsetel Ukraina väeosadel on tekkinud abilised, kes hoolitsevad just nende eest.
Näiteks aktivist Juri, keda tuntakse Facebookis nimega Wings Phoenix, on kogunud paari kuuga neli miljonit grivnat (u 250 000 eurot), ostnud selle eest soomusveste, jalanõusid, kiivreid ja muud vajalikku ning kõik isiklikult autoroolis Donetski oblastisse vägedele ka kohale vedanud. Paari päeva eest oli taas kogutud 175 kiivri raha, aga rindel läheks neid vaja muidugi mitu korda rohkem.
Kutsutakse ka toetama haavatud sõjamehi. Näiteks kahe poja isa Sergei läks vabatahtlikult rindele ning oli soomukis, mis pihta sai – jalg alles, kuid tunda ei ole. «Aidake 100, 200, 300 grivna kaupa, kes palju suudab, sest see võib päästa elu, aitab teha operatsiooni.» Naturalistlikud pildid haiglast, mis ei jäta kahtlust, et abi on tõepoolest väga vaja.
Ühismeedia on mitte üksi sõja kajade vahendaja, vaid vähemalt kaude saanud ka töövahendiks sõja pidamisel ja tagajärgedega tegelemisel. Kui eile õhtul saabus vapustav uudis Malaisia lennukist ja sadadest hukkunutest, olid mõlemad vaenupooled välkkiired ühismeedias oma sõnumit levitama (meie ei teinud) ja initsiatiivi haarama. Ajal, mil kindlat infot on tulnud veel väga vähe, moodustub inimeste peas siiski juba pilt sellest, kes on süüdi. Ning seda arvamust on hiljem üpris raske muuta.
Otsus lubada rahvusvahelise transiitliikluse jätkumist sõjategevuse piirkonna kohal, küll tingimusel, et lennatakse 7900 meetrist kõrgemal, oli saatuslik viga. Väga kahju on reisijaist, kes hukkusid – oli siis tegu sellega, et separatistid lasid lennuki alla Ukraina õhusõiduki pähe, või osutub tõeks mõni muu versioon.