Stalini surmast oli möödunud paar aastat, kui ülikooli lõpetanud Ryszard Kapuściński alustas reporterina tööd Noorte Häälega sarnanevas Poola Rahvavabariigi noortelehes ning sai käsu sõita oma esimesele välisreisile Indiasse, vahemaandumisega Itaalias.
Vastasseis vaenuleeridesse jagatud külma sõja süsteemis ei olnud ainult sõjaline, see puudutas ka moodi. Kui läänes riietuti kergelt, siis idablokis raskepäraselt. Seljas halli-sinisetriibuline lohmakas ülikond, helekollane nailonsärk ruudulise lipsuga ning jalas paksu jäiga tallaga kingad, tundis Kapuściński end Roomas ebamugavalt. «Passi polnud vaja kaasas kandagi – juba kaugelt oli näha, kustpoolt raudset eesriiet keegi pärineb.»
Saanud võõrustajatelt uue ülikonna, lumivalge Itaalia särgi moeka täpilise lipsuga, pani hilisem tuntud kirjanik Rooma kohvikus siiski tähele võõristavaid pilke. «Nähtavasti oli mu ilmes ja žestides, selles, kuidas ma istun ja liigun, ikkagi midagi, mis reetis, kust ma tulen, kui erinevast maailmast ma olen,» märkis Kapuściński. «Ma olin küll vahetanud ülikonna, ei olnud aga suutnud riietuse taha varjata seda, mis oli mu kujundanud ja märgistanud. Ma viibisin imelises maailmas, mis siiski tuletas mulle meelde, et olen selles võõrkeha.»
Külma sõja järel said osaks globaliseerumisajastu uuest süsteemist ka riigid, mis olid oma tahte vastaselt jäänud sellele poole raudset eesriiet, kus mehed kandsid nurgeliste õlgadega pintsakuid ja naised unistasid Saksa DV nailonpesust, kuid pidid leppima hõõruvate trikotaažvuplitega.
Selge, et (taas)iseseisvumise järel on osa NSVLi allaneelatud riike olnud saatusekaaslastest edukamad. Kui Baltimaade taasliitumine Euroopa ja läänega on olnud enesestmõistetav, siis pea kõik ülejäänud endised liiduvabariigid on seotud NSVLi asendusperekonna Sõltumatute Riikide Ühenduse või loodava Euraasia Liiduga.
Kui Kapuściński, kelle kommunistlikust satelliitriigist kodumaa ei kuulunud küll NSVLi koosseisu, tundis end ebameeldivalt puudutatuna ja halvasti Rooma kohvikus talle langenud pilkude tõttu, siis sama võib tunda ka veel praegu, mil räägitakse jõuga allutatud riikidest kui kunagiste liiduvabariikide kobarast.
Kategoriseerimine pole aga kunagi neutraalne. Nii pälvis Briti päevalehe Guardian toimetuse otsus koondada «15 endist» vaatamata geograafilisele kaugusele, erinevale käekäigule ja arengutasemele oma veebiportaalis paremaks jälgimiseks «Uue-Ida võrgustikku» Balti riikide pahameele. Kõigi kolme esindajad pidasid meelevaldseks jaotust, mis sarnaneb Kremli propagandakanali Lenta.ru uudistekategooriaga «endine NSVL».
Guardian ei eksinud faktiliselt, sest kolm riiki olid osa nõukogude hiidriigist ja minevik ei haihtu lihtsalt selle tõttu, et aastad tulevad peale. Kuid võrgustikul, mis lubab avada postsovetliku maailma, pole midagi tegemist tänapäevaga ega sellega, kuidas need riigid ennast ja valdav osa maailmast neid näevad.