Paide võimuvahetus tundub olevat osa suuremast mustrist – erakonnad võitlevad omavahel, et saada riigikogu valimiste eel juhtohjad võimalikult paljudes omavalitsustes. Võime loetleda ridamisi linnu, kus alles eelmisel sügisel loodud koalitsioone muuta proovitakse ning linnapäid ametist kangutatakse. Alati enne riigikogu valimisi oleme lugenud uudiseid, et üks või teine erakond on oma ridadesse värvanud selle või teise vallajuhi, ja nii ka nüüd.
Seekordne eripära paistab olevat aga just nimelt võitlus linnade koalitsioonide pärast. On raske mitte näha selle taga üle-eestiliselt orkestreeritud tegevust, mis lähtub erakondade keskkontoritest. Kuigi suvisel ajal vajub poliitika formaalne osa puhkuseletargiasse, sest koosolekute korraldamisega just üle ei pingutata, ei tähenda see, et intriigide punumisega ei tegeletaks.
Üks asi on, mida kohalikud poliitikud päriselt arvavad oma hiljuti ametisse saanud linna- või vallajuhtidest ning kuidas koostöö koalitsioonides tegelikult sujub. Teine asi on suurem mäng võimu pärast terves Eestis – riigikogu valimistele mõeldes on iga omavalitsus erakondadele tugipunkt, mille vallutamine on väike eeldus suureks võiduks. Nii polegi praegu mõtet ülemäära uskuda, et linnade võimuvõitluse tõeline ajend on konkreetse linnapea isikuomadustes või juhtimisstiilis. See kõik on siiski poliitilise vägikaikaveo loomulik osa.
Mis aga pole loomulik ega aktsepteeritav, on poliitilise võitluse käigus inimese eraellu tungimine. Paide volikogu esimehe kodu rüvetamine ületas väga põhimõttelise piiri, sõltumata sellest, mida see mees poliitikas teinud on. Eestis ei tohi olla vähimalgi määral aktsepteeritav, et poliitiliste või mis tahes muude vaidluste lahendamise osa on, et tungitakse inimese koduõuele ja sisuliselt ähvardatakse tema perekonda. Juhtunu pole lihtsalt hea maitse piire ületav nali, millesse peaksime kuidagi mõistvalt suhtuma. Tegu on palju põhimõttelisema piiriga.
Poliitilisi vaidlusi peetakse avalikus ruumis ja avalike asjade üle. Igaühel peab olema võimalus oma poliitilisi seisukohti väljendada ja ennast riigi või kogukonna ühiste asjade ajamisel teostada kartmata, et tema pere ja kodu satuvad rünnaku alla.
Teame, mida tähendab riigivõimu vägivald poliitiliselt aktiivse kodaniku vastu. Tasub mõista, et ühe grupi vägivald teise vastu on sama vähe aktsepteeritav.
Midagi tõsist pole praegu juhtunud? Jah, tegu oli sümboolse rünnakuga, ent sellega ületati põhimõtteline ja poliitiliste vabaduste mõttes oluline piir. On väga tähtis, et õiguskaitsjad selgitaksid süüdlase(d) välja ning see tegu saaks ühemõtteliselt hukkamõistva hinnangu.