Marco Kirm: õigusõpe ei kao Tartu Ülikoolis iseseisva akadeemilise üksusena

TÜ teadusprorektor Marco Kirm. Foto: Margus Ansu / Postimees

Tartu Ülikooli teadusprorektor ja põhikirja komisjoni esimees Marco Kirm kirjutab, et ülikooli õigusõppe ümber käivitunud aruteludes on hakanud levima mitmed valeväited ning õigusõppe kadumine iseseisva akadeemilise üksusena ei vasta tõele.

On hea näha, et õigusõppe teemal on ka väljaspool ülikooli käivitunud arutelu ning tuntakse muret teaduskonna käekäigu pärast. Selliste arutelude puhul on äärmiselt oluline, et hoiakud kujundataks erinevate argumentide ja tõese informatsiooni põhjal, seetõttu lisan siia diskussiooni täiendavad aspektid ning lükkan ümber levitatavad valeväited.

Enim hakkab silma, et räägitakse õigusõppe kadumisest iseseisva akadeemilise üksusena, mis ei vasta absoluutselt tõele. Vastupidi, tugevate instituutide loomise eesmärk ülikoolis on tegelikult anda akadeemilistele üksustele senisest tugevam ja selgem mandaat oma erialaste akadeemiliste küsimuste otsustamiseks. Seega, tugevate instituutide loomisega liigub suures osas ülikoolist igapäevane juhtimine pigem igale üksikule akadeemilisele töötajale lähemale võrreldes tänase olukorraga. Tartu Ülikool täidab võetud kohustuse Eesti riigi ees – õigusteadus kuulub meie Alma Materi vastutusvaldkonda.

Murelikuks teeb aga asjaolu, et käimasoleva diskussiooni üheks kõige olulisemaks aspektiks on kujunenud nime ja ajaloo küsimus. Akadeemilise üksuse nimi pelgalt ei garanteeri kahjuks vähimalgi määral õppe- ja teadustöö sisulist kvaliteeti, ega pole seda ka kunagi teinud. Selleks, et  õigusharidus ja -teadus, mis on üks Tartu Ülikooli vastutusvaldkondi, tugevamaks muutuks, oleme kahel viimasel aastal õigusteaduskonda täiendavalt rahastanud nii teadustegevuse toetamise fondist kui ka õppekvaliteedi edendamise fondist. Usun, et see investeering aitab kaasa nii noorte andekate teadlaste  ja õppejõudude kaasamisele kui ka rahvusvahelisele koostööle, ilma milleta ei ole ükski ülikool jätkusuutlik. Veel enam, juba järgmisest aastast on usutavasti avatud uus IT-õiguse magistriõppekava, mille järele on ühiskonnas üha kasvav huvi.

Maailmas, sh Eestis selle osana on aegade jooksul olnud mitmeid kõlavate nimedega juurakoole. Reaalne elu ja karm konkurents on siin teinud aga korrektiivid ning täna on alles ja jätkusuutlikud vaid need kõrgkoolid, kus panustatakse sisulistesse arengutesse, viimase tee on valinud ka Tartu ülikool.

Kui veel ajalugu meenutada, siis 1632. aastal olid ülikoolis kõik loodusteadused osana filosoofiateaduskonnast – siit küsimus, kas see peaks ka täna nii olema või on paratamatud muutused meie ümber suunamas meid teistsugustele, kaasaegsetele lahendustele? Või teine näide, paljudele välistele partneritele ja õppuritele seondub Tartu ülikool tugeva semiootika koolkonnaga alustades kuulsa J. Lotmani ajastuga. Ometi polnud tollal ülikoolis ühtegi üksust, mille nimetuses sisaldunuks sõna «semiootika» ning keegi ei rääkinud nimetatud distsipliini kadumisest. Rahvusvaheline tuntus saavutatakse sisulise kvaliteedi ja koostööga, mitte nime või meenutusega, milline oli ülikool neli sajandit tagasi. Seda märkis ka üliõpilaste esindaja viimasel ülikooli senati koosolekul oma sõnavõtus, et Tartu Ülikool peab olema tulevikku vaatav. TÜ uus arengukava ütleb sama, et ülikool on kiirelt arenev rahvusvaheline teadusülikool ning ühiskonna arengu eestvedaja.   

Kas me ei peaks aga tähele panema muudatusi, mis toimuvad praegu meie endi seas ja ümber? Järgmiselt ülikooli senati istungilt eeldab õigusteaduskond uute õigusteaduste professorite valimist, millega õigusteaduskonna professorite arv kasvab neljateistkümneni. Samal ajal on tudengite vastuvõtt vähenenud 300 võrra. Ülikoolis on kõrvuti teaduskonnad, kus ühel juhul õpib 189 tudengit, teises teaduskonnas aga 2812 üliõpilast. Vahe on enam kui kümnekordne. See on ilmne märk, et ülikool vajab muutusi, et paremini ja tasakaalustatumalt toimida.

Senati roll on seista ülikooli kui terviku huvide eest ning peaksime austama just ülikooli akadeemiliste üksuste esindajatest koosneva senati valikut 30. mail, mil 20-st liikmest 17 hääletas muudatuste poolt ülikoolis. Ülikooli nõukogul on 30 päeva aega selle kinnitamiseks või vetoõiguse kasutamiseks. Kui nõukogu kinnitab uue põhikirja, läheb selle rakendamise kava ülikooli uue senati koosseisu ette, et oma esimesel istungil 29. augustil 2014 see arutlusele võtta. Oluline on silmas pidada, et loodavate suurte teaduskondade koosseisu kuuluvate akadeemiliste üksuste täpsed nimed ning põhikirjad saavad paika alles 2015. aasta suve lõpuks. Palju arupidamist seisab veel ees.

Ülikooli juhtimist täna kaasajastades jääb alles fakt, et õigusõpetus oli üks neljast distsipliinist, millega ülikool neli sajandit tagasi oma tegevust alustas. Neid traditsioone väärtustab ülikool jätkuvalt, kuid võiks küsida, kas tänased tudengid on tulnud Tartusse õppima pelgalt traditsioonide või ajaloolise teaduskonna nime pärast. Või on nende kõrval olulisemad noori kõnetavad argumendid, nagu saadava hariduse kvaliteet, rahvusvaheline õppekeskkond või asendamatu suhtlusvõrgustik pärast ülikooli.

Õigusteaduse õpetamine on üks Tartu ülikooli nurgakividest ning see jätkub kindlasti. Ülikooli kvaliteedimärk on pigem siinse õigusõpetuse sisuline kvaliteet, meie parimad õppejõud ja teadlased ning võimekaim tudengkond Eestis. See on tegelik püsiväärtus, mis mitte ainult ei jää alles, vaid saab ainult paremaks minna.