Juhtkiri: räägi lapsega, ka alkoholist

Vaevalt, et leidub terve mõistusega ema või isa, kes sooviks, et tema lapsest saaks sopajoodik, kelle maks on juba varases keskeas hauaeelses seisundis ja kopsud viimase piirini mürgitatud.

Ikka tahame, et me lastel läheks elus hästi, ja soovime salamisi, et nad oleksid meist endist paremad. Siht on meil kõigil seega sama, aga erineme üksteisest selle poolest, mida me teeme ja kui palju usume, et lapsevanem üldse saab lapse käitumist mõjutada.

See, kas usume oma võimesse ja võimalustesse midagi muuta, on väga tähtis. On seaduspärane, et need, kelle usk oma tegevuse tulemuslikkusse on suurem, saavutavad paremaid tulemusi. Loomulikult on teadmised ja oskused ülimalt tähtsad, ent ka usul, et su tegevusel on oluline mõju, on edu retseptis väga tähtis koht.

Vanemad, kes suhtlevad oma lastega iga päev, usuvad, et neil on võimalus oma laste käitumist mõjutada. Kui sa aga arvad, et mõju on väike, siis on vähem tõenäoline, et sa proovid midagi teha, et lapse alkoholitarvitamist ennetada. Uuringud kinnitavad, et vanemate mõju laste riskikäitumisele on vägagi oluline. Seepärast on ka mõttekas soovitusi lugeda ja neid rakendada. Alates kasvõi sellest, mis vanuses lapsega on arukas alkoholi teema jutuks võtta ning millal ja millised perereeglid kokku leppida.

Lapsevanema lähedane ja turvatunnet pakkuv suhe lastega on eeldus selleks, et oleks võimalik mõjutada lapse käitumist alkoholi ja tubakaga seoses. Lähedane suhe kujuneb ühiste tegevuste ja jutuajamistega, kus ema ja isa tõepoolest lapsele keskenduvad, teda kuulavad ning ta mõtteid ja huvisid tundma õpivad. On päris loomulik, et kiire elutempo juures ei kujune võimalused suhtlemiseks iseenesest ja seepärast tuleb ka lapsega jutuajamise aega eraldi planeerida, selleks oma päevakavas koht leida.  

Eeskuju on tähtis. Nii vabaühenduste pöördumisest kui käitumisspetsialistide jutust koorub välja soovitus, et lastega (suve)üritustel käies loobuksid vanemad alkoholi joomisest või vähemalt piiraksid seda. Sõprade ja sugulastega saab kokku leppida, et ühistel pidudel, kus lapsed on kaasas, piirduvad kõik täiskasvanud vähese alkoholiga, rääkimata alaealistele alkoholi pakkumisest.

Leidub ka täiesti tavalisi, korralikke lapsevanemaid, kelle meelest pole midagi imelikku selles, et lapse sünnipäevale tulnud täiskasvanutele alkoholi pakutakse. Tasuks mõelda, kas see on ikka mõistlik ja sobilik.

Kokkuvõttes võiks edu retsept olla säärane: usalduslik ja turvaline suhe vanematega, õige jutt õigel ajal, selged reeglid, võimalikult vähe halba eeskuju ja rohkem põnevust pakkuvat tegevust.