Juhtkiri: Tallinnas susiseb

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Samal ajal kui valija üha tugevamalt joondub jaanilõkke ja grillvorsti lainele (kõnelemata jalgpallist), küünitab vastaline poliitikaaktiiv pealinnas näppe hoopis võimupiruka suunas. Seda korraga kahel rindel.

 Esiteks kangutab opositsioon Edgar Savisaart ja teisi linnajuhte, kes figureerivad riigiprokuratuuri algatatud, 2013. aasta kohalike valimiste eel käinud reklaamikampaania kriminaaluurimises. Teisalt on sihikule võetud linnaosade halduskogudes toimuv – võib olla ju lausa üllatav, aga Tallinnas on veel veidikene võimu kasutamiseks jäetud ka linnaosa tasandile. Plaanis on ka luua opositsiooninõukogu ja olla üldse pildil nähtavam kui seni.

Kui vastasrindel õnnestub kasvõi halduskogude kaudu ainupartei võimutegelastele mõni nutikas torge korraldada, siis vähemalt veidi mängu ilu on sellega ikka püütud. Kummaline olekski oodata, et pealinna poliitika­elus püsib vesi täiesti seisev ja tasane kuni 2017. aastani välja.

Kui tõsiselt tuleks aga seda kõike võtta, on teine küsimus. Kriminaalasjade algatamine on Eesti poliitikute jaoks teadagi nagu hane selga vesi. Hiljutisest praktikast on tuua üks justiitsminister, keda kuigivõrd ei kõigutanud, kui prokuratuur uuris tema seotust erakonna rahastamisprobleemidega. Ta lahkus ametist märksa hiljem, vaid mainekahju ajendil. Kas pole mitte silmakirjalik nõuda nüüd Keskerakonna esimehelt kõrgema standardi järgimist ning ametikohast loobumist, kuniks on selgeks tehtud teda linna rahaga rahvale promonud teleklippide juriidilised peensused?

Rahva raha eest poliitkampaaniate tegemine on taunitav, selge see. Kuid valija sügisel 2013 sellest kuigivõrd ei hoolinud. Meeri kostitati ligi 40 000 häälega. Sestap on raske uskuda, et nüüd, kolmveerand aastat hiljem võiks Tallinna elanikud samast teemast hoogsalt tuld võtta. Või et opositsiooni järjekordne püüd Savisaare tooli kõigutada pühib kahtlased poliitikavõtted pealinna juhtimisest kui puhastav hiidlaine. Pigem kohtavad uudised järjekordsest poliittsirkusest volikogumajas tüüpilise linlase õlakehitust ja huvipuudust, eriti kui veel kalendrist aastaaega kiigata.

Oluline on toimuvat jälgida siiski Eesti poliitika insaiderite jaoks. Juba korduvalt on paremerakondadele ette heidetud, et kohalike valimiste eel ärgatakse liiga hilja. Kui vastasrinne seekord täpselt samasse ämbrisse ei astu ning koordineerib tegevust kogu valimisperioodi tõhusalt, on šanss järgmisel jõukatsumisel edukas olla kindlasti parem.

Samuti on pealinnas poliitika­elu elavdamine üks osa riigikogu valimiste eelsest tööst. Kevadel 2015 on Eestis kaalul hulga rohkem kui praeguse või järgmise Tallinna linnapea nimi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles