Viimased tehnika saavutused ja lähimineviku trendid jaotavad ajaloo kõige mehisema filmi pealkirja «Head, halvad ja inetud» järgi.
Peeter Koppel: varanduslik lõhe ainult süveneb
12. juuni 2014, 14:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hea» trend on näiteks, et esialgu võime unustada ohu, et fossiilsete kütuste tootmine dramaatiliselt väheneb. Võib eeldada, et USAst saab maailma suurim naftatootja ning OPECi võime nafta hinda oluliselt liigutada väheneb märkimisväärselt. Teine «hea» trend on tehnoloogia võidukäik: tundub, et robotmuruniidukid ja isesõitvad autod on alles algus.
Sama mündi teine külg osutab paljude jaoks «halvale» trendile. Robotid asendavad üha enam inimtööjõudu, ja need töökohad ei tule tagasi. Seega panustab robotite revolutsioon varandusliku kihistumise kasvu. Robotid kipuvad inimesi asendama esmajärjekorras neis töödes, mis on suhteliselt lihtsad, aga kus inimese tööturult väljalangemisel on ühiskonna jaoks negatiivne mõju.
Juba praegu on taksoteenus arenenud maailmas liikumas suunas, mis on taksojuhid kaigastega tänavale toonud. Selle olukorra on tekitanud meie Taxify-nimelise äpi vaimne isa Uber, mis on maha lihvinud taksoteenuse kõige vastikumad nurgad. Kujutage ette, kuidas reageerivad taksojuhid siis, kui taksot hakkavat sõitma isesõitvad autod ehk tõelised automobiilid. See näide on veel lihtne, sest tehnoloogia kipub ka mitterutiinsete ülesannete kallale.
Selliste protsesside tekitatav rahulolematus süvendab küllap veel ühte «halba» trendi. Nimelt ootust, et riik peaks võimalikult paljudes protsessides jõuliselt osalema, muutudes vahendist eesmärgiks iseeneses. Sellele arengule aitab kaasa, et kogu arenenud maailm oleks keskpankade pideva agressiivse sekkumiseta juba praegu teistsugune. Võib muidugi väita, et ilma sekkumiseta oleks olukord halvem. Teisalt on keskpankade tegevus on loonud finantsturgudel ilmseid moonutusi, mis ühel hetkel lõpevad pisaratega. Kuidas, seda ei tea veel keegi.
Küll aga on selge, et keskpankade kaootilistest improvisatsioonidest koosnevad eksperimendid on samuti panustanud varandusliku kihistumise kasvu. Nimelt on erinevate varade hinnad viimaste aastate jooksul mainitud eksperimentide käigus päris kenasti kosunud. Praegu peab arenenud maailma mõningates piirkondades osa seni hästi hakkama saanud kihte harjumuspärase kvaliteediga kinnisvarast suu lihtsalt puhtaks pühkima. Varahindade inflatsioon tähendab, et vorst maksab poes sama palju kui eile, kuid tegelikult on vaesed vaesemad ja rikkad rikkamad.
«Halb» on ka see, et Euroopa elektri ja maagaasi hinnad prognoositakse järgmisel paarikümnel aastal olevat USA hindadest kuni poole kallimad. Energia on aga väga oluline tootmises ning märkimisväärne osa kodumajapidamiste kulutustest. Euroopa konkurentsivõimele on see ebasoodne – eurooplane vaatab morni näoga USA poole, kus on rohkem tööd ja ka energia maksab vähem.
«Inetutest» trendidest rääkides tuleb mainida rahvastiku vananemist, jätmata mingitki lootust, et arenenud maailma senine sotsiaalsüsteem alles jääb. Äriliselt loob see muidugi nii meditsiinis kui ka teiste seenioridele mõeldud teenuste näol võimalusi tulusat äri ajada.
Samas, varandusliku kihistumise kontekstis ei saa nn tavainimese jaoks kuidagi pidada positiivseks, et mida aeg edasi, seda suuremaks kujuneb tõenäoliselt isiklik rahaline panus nii enda kui lähedaste tervishoidu, haridusse ja vanaduspõlve veetmisse.
Halvad ja inetud trendid näivad domineerivat. Need ennustavad kasinamat elu kõigile, kes ei osale varahindade inflatsioonis. Nagu ühe siinse panga juht hiljuti tabavalt ütles: käimas on varjatud vaesumine.