Mõnel ettevõttel kipub olema halb karma ning tundub, et selle vastu ei saa teha suurt midagi. Tegelikult sõltub see peamiselt ettevõtte nõukogust. Eesti halvima karmaga börsiettevõte on Arco Vara.
Tõnis Oja: Arco Vara halb karma
10. juuni 2014, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Arco kaheksa aastat tagasi börsile läks, oli kinnisvarabuum saavutanud haripunkti. Aktsiate avalik esmaemissioon oli selle korraldajate poolt vaadatuna edukas – aktsiad müüdi edukalt investoritele ning toonastest suuromanikest Arti Arakasest, Hillar-Peeter Luitsalust ja Richard Tomingasest said euromiljonärid. Eks kinnisvaraärimehed ise juba tajusid, et pidu on läbi; raha saadi aga investorite käest kätte, ja pärast seda tulgu või veeuputus. Varsti pärast börsileminekut pöörasid suuromanikud omavahel tülli ning esimesena lahkus uppuma hakkavalt laevalt kapten – juhatuse esimees Viljar Arakas.
Pärast seda on ettevõtet tabanud aina uued skandaalid. Kui tänu IPO-le miljoneid teeninud omanikud välja arvata, on ülejäänud aktsionäride jaoks olnud investeering väiksemat või suuremat sorti katastroof. Toomas Tool mõisteti Arco aktsiatega manipuleerimises süüdi. LHV jäi teise astme kohtus kaotajaks Äripäevale, kes süüdistas LHVd selles, et pank ei teinud investeeringut mitte pensionikogujate huvides, vaid oma riskantse laenuportfelli päästmiseks. Peaaegu kahe tuhande aktsiate esmaemissioonil osalenud väikeaktsionäri kaotustest ei tahaks rääkidagi – nemad kaotasid sama hästi kui kõik.
Halb karma, mis tegelikult tähendab halba firmakultuuri, võib olla ka maailma tuntumatel ettevõtetel. Üks selliseid on aastakümneid maailma suurimaks autotootjaks olnud General Motors. Nafta hinna tõus ja Jaapani tootjate pealetung tabas kõiki kolme USA suurt autotootjat (ka Fordi ja Chryslerit), aga Ford oli ainus, kes pankrotist pääses, ja General Motorsi kohta kuuleme ebameeldivaid uudiseid tänaseni. Ainuüksi sel aastal on General Motors pidanud tagasi kutsuma 13,9 miljonit sõidukit ning eelmisel nädalal teatas ettevõte, et kvaliteediprobleemidest tingituna vallandati 15 töötajat.
Ettevõtete kõige olulisem juhtimisüksus on nõukogu ning kui ajakirjandusse hakkavad lekkima vihjed vastuoludest nõukogus või suuremate aktsionäride hulgas, tähendab see enamasti halba.
Halb karma võib tabada teinekord ka hea firmakultuuriga ettevõtteid. Tehnoloogiagigant Hewlett-Packard oli aastakümneid eeskujuliku firmakultuuri musternäidis. Olukord muutus aga kümmekond aastat tagasi, kui toonane tegevjuht Carly Fiorina otsustas üle võtta Compaqi, mis ei meeldinud ühe asutaja pojale Walter Hewlettile. Tehing läks küll napi häälteenamusega läbi, aga tagajärjeks oli aastaid kestnud sõda nõukogu liikmete vahel ja häbiväärsed skandaalid. Hewlett-Packard kaotas turuliidri positsiooni ning aktsia hind langes aastakümnete madalaimale tasemele.