Põllumajandusminister Ivari Padar kirjutab uue maaelu arengukava valikutest ja ütleb, et kõigi huvigruppide vajadustest oli tänu kaasamisele hea ülevaade.
Ivari Padar: kelle nägu on uus maaelu arengukava?
/nginx/o/2018/02/20/7603229t1hb095.jpg)
6. juuni 2014, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige lihtsam ülevaade uuest maaelu arengukavast (MAK) võiks kõlada nii: üks miljard eurot ja kuus aastat. Tegelikult on selle miljardi taga suur soov tugevdada Eesti põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõimet ning maapiirkondade elujõudu.
Miljard eurot maaelu arendamiseks on ühtaegu hoomamatult suur summa ja teisalt ikkagi pisku kõikvõimalike vajaduste kõrval. Et arengukava kokkupanekul osales ligi 30 organisatsiooni, on meil kõikidest soovidest ja vajadustest hea ülevaade.
Kõigist neist vajadustest tulenevalt on meil uue maaelu arengukavaga neli suurt eesmärki: toidutootmises ja laiemalt maapiirkondade ettevõtluses kasvuvõimaluste leidmine, nendesse investeerimine, keskkonnahoid ja maapiirkondade elujõulisus.
Vähem kui kahe kuu eest põllumajandusministrina ametisse astudes oli põllumajandusministeeriumi ja sektori tihedas koostöös suur töö juba tehtud. Samas ootas ees «väljakutse» vähendada MAKi planeeritud eelarvet ligi 100 miljoni euro võrra.
Raskete kaalutluste tulemusel otsustasime teataval määral vähendada otsetoetusi ja suurendada selle arvelt arengule suunatud toetusi – MAKi eelarvet. Sedasi saame rohkem raha kasutada majandusarenguks ja keskkonnahoiuks. Loodame ka, et nii väheneb surve rendihindade tõusuks, mida tihti seostatakse otsetoetuste tõusuga.
Teine olulisem muudatus, mille viimasel hetkel tegime, oli väiketalunikele mõeldud investeeringumeetme loomine. 30 miljoni euro suurune eelarve võimaldab toetada ligi 2000 väiketalu arengut.
Väiketootjad ei pruugi küll oma tootmismahtudelt olla võrreldavad nn suurpõllumajandusega, kuid mängivad olulist rolli piirkondade hajaasustuse tagamisel ning kohaliku toiduvõrgustiku väljakujundamisel. Tihti on just väiketalud need, kes annavad piirkonnale oma näo ja on olulised iseloomuga toidu tootjad.
Ka majanduses kehtib reegel, et kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Et olla tulevikus valmis seisma silmitsi pigem toetuste vähenemisega, tuleb meil välja arendada põllumajandustootmise struktuur, mis peab vastu maailmaturu heitlikkusest tulenevatele «lahingutele». Seepärast eeldame ühtmoodi nii suurtelt kui väikestelt selget äriplaani.
Kuigi meie piimatootmine, liha- ja teraviljasektor on kümne ELi liikmesaasta jooksul arenenud väga kiiresti, on palju veel ära teha, et kogu sektor oleks nüüdisaegse tehnoloogia ja suure tootlikkusega. See tähendab, et investeeringuid on vaja. Samas ei tohi muidugi põllumeestes tekkida muljet, et maksumaksja peaks jäämagi nende investeeringuid toetama.
Põllumees peab järjest enam silmas pidama, et tema sissetulek tuleb turult – passiivse toorainetootja positsioonist tuleb välja tulla ja luua võimalikult suuremat lisandväärtust. See aga tähendab üha tihedamat koostööd tootjate, töötlejate ja turustajate ning kindlasti ka põllumeeste endi vahel.
Selge on ka see, et efektiivsema tootmisega kaasneb põllumajandusliku tööhõive vähenemine. Seepärast toetame MAKi kaudu uute töökohtade loomist nii põllumajanduses – uued valdkonnad, nagu aiandus – kui ka teistes valdkondades. Samas eeldame, et laiemalt pole mittepõllumajandusliku ettevõtluse areng siiski mitte ainult MAKi kanda, vaid saab oma stiimulid nii regionaal- kui ka sotsiaalfondist.
MAKi poolt on maapiirkondade arenguks üks olulisi elemente LEADER-lähenemine, mille raames kohalikud kogukonnad saavad endi vajadustest lähtuvalt ise projekte valida ja ellu viia. Teatud mõttes on need nagu väikesed maaelu arengukavad, mis on igaüks oma piirkonna nägu, järjest enam suunaga ettevõtluse arendamisele, kohaliku toidukultuuri kujundamisele jne.
Kelle nägu on siis maaelu arengukava aastateks 2014–2020? Arvan, et ta on võimaluste piires kujundatud toetama seda nägu, nagu me loodame, et meie maapiirkonnad tulevikus välja näevad – majanduslikult konkurentsivõimelised, keskkonnahoidu väärtustavad ja elujõuliste kogukondadega.
Lõpetuseks tahan veel ka leheveergudel tänada kõiki, kes MAK 2014–2020 väljatöötamisele kaasa aitasid.