Euroopa Keskpank langetas täna hoiuste intressimäära esmakordselt ajaloos negatiivseks tasemele -0,1%, alandas refinantseerimismäära 0,1% võrra 0,15%-le ning üleöölaenu intressimäära 0,35% võrra 0,4%-le. Mida need erinevad intressimäärad väljendavad ning kuidas see tavatarbijat mõjutab?
Esmalt on oluline selgitada erinevate intressimäärade rolli majanduses. Olgu kohe ära öeldud, et tavatarbijat mõjutab otseselt refinantseerimismäär ehk baasintressimäär, mis väljendab seda intressimäära, millega kommertspangad (edaspidi „pank“) majanduses teineteisele laenu annavad. Selle intressimäära eesmärk on tagada majanduses likviidsus (mida madalam on antud intressimäär, seda odavam on pankadel endale täiendavat kapitali kaasata). Mis juhtub, kui ükski pank ei anna teineteisele kehtestatud määraga laenu? Sellisel juhul annab keskpank ise oksjoni korras pankadele laenu. Süsteemi kohaselt saab laenu see pank, kes on nõus võtma laenu kõigi pakkujate seast kõrgeima intressiga (kuid madalama intressiga kui baasintressimäär). Selle tulemusena tekib panganduses piisavas mahus odavat kapitali, et nad oleks teineteisele nõus kehtestatud määraga laenu andma. Vastupidiste tehingutega (keskpangas deponeerimine) saab keskpank raha mahtu majanduses vähendada.
Tavatarbijat mõjutab refinantseerimismäär otseselt läbi Euribori. Euribor pole midagi muud, kui intressimäär, millega pangad teineteisele tulevikus enda sõnul laenu annavad (laenulepingus on alati toodud välja, mitme kuu Euribori määra alusel laenuintress kehtestatakse). Niiviisi näiteks 6 kuu Euribor tugineb otseselt tänasele refinantseerimismäärale, kuna sellest lähtuvalt teevad pangad prognoosi, mis intressiga nad tulevikus teineteisele laenu annavad.
Tõenäosus baasintressimäära negatiivseks viimiseks on nullilähedane (see tähendaks, et pangad peavad peale maksma, et teised pangad neilt laenu võtaks).
Negatiivne on nüüdsest aga deposiidimäär. Deposiidimäär näitab, kui suurt intressi maksab keskpank pankadele seal hoiustatud kapitalilt. Näiteks olukorras, kus majanduses on liiga palju kapitali ning inflatsioon on kiirenenud, võib keskpank raha hulga vähendamiseks majanduses tõsta deposiidimäära. Selle tulemusena hoiustavad pangad oma raha pigem keskpangas. Praegusel juhul viidi deposiidimäär negatiivseks ehk teisisõnu peavad pangad peale maksma, kui nad tahavad raha keskpangas deponeerida. See annab tunnistust sellest, et Euroopa Keskpank tahab, et pangad laenaks raha pigem majandusse.
Kolmas intressimäär, mida keskpank kehtestab, on intressimäär üleöölaenudelt. See on intress, millega kommertspangad saavad keskpangalt ajutise likviidsuse tagamiseks laenu võtta.
Seega pole põhjust muretseda, et keegi tarbijate hoiuseid maksustama hakkaks. Keskpank soovib antud sammuga elavdada majandust, tarbijate jaoks on laenud keskmiselt 0,1% võrra odavamad.