Ühendriikide president Barack Obama saabus teisipäeval Poolasse, kaasas ühe miljardi dollari eest meetmeid Kesk- ja Ida-Euroopa julgeoleku kindlustamiseks. European Reassurance Initiative’i nimelist kava võib tõlkida kui Euroopa rahustamise algatust või Euroopa usalduse taastamise algatust – ning kahtlemata on tegemist olulise sammuga, mis aitab kaasa sellele, et võiksime end siinses maanurgas, ettearvamatult käituva Venemaa naabrina mõnevõrra kindlamalt tunda.
Kava peab veel kinnitama USA Kongress. Nagu tänaseks avaldatud üksikasjadest näha, on tegu üpris samalaadsete ettevõtmistega kui need, mida oleme viimasel ajal juba näinud. USA üksused saabuvad Euroopasse õppustest osa võtma, toetatakse NATO taristu ja vägede vastuvõtmiseks tarvilike rajatiste arendamist, ilmselt saame näha USA sõjalaevu meie lähimeredel. Plaan sisaldab tihedamat militaarkoostööd Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, kes NATOsse ei kuulu.
Obama esines Poolasse saabudes demonstratiivselt USA hävituslennukite taustal ning ka üldisemalt oli tema eesmärk ilmselt üle kinnitada Ameerika Ühendriikide selget pühendumist liitlaskohustuste täitmisele – kokkuvõttes NATO kollektiivkaitse põhimõtte vankumatusele. See, et rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kindlat vastust kõigilt korraga, on põhiline heidutus Venemaale või teistele, kes võiksid olla huvitatud meie liitlassuhete proovilepanekust. Selles artikli 5 taaskinnitamises pole midagi uut, ent ilmselt on see kellegi jaoks vajalik. Niipea, kui mõnda aega pole sellest räägitud, sugenevad avalikkusse pealkirjad à la «Kes tahaks surra Narva pärast?». Millel puudub ju igasugune mõte. Põhja-Ameerikast leiaksime sama edukalt tundmatuid kohanimesid, mille kohta võib kirjutada, kuidas ükski sakslane, britt või californialane pole valmis Wisconsinis või Saskatchewanis asuva väikelinna eest elu andma.
Eile Varssavis kõlanud president Obama kõne on aga teisest puust. Lauset «Eesti ei jää kunagi üksinda!» on hea kuulda, nagu ka tema viidet Balti ketile. Tähelepanelikult on mõtet lugeda kõnes kohta, kus USA riigipea lubab Euroopasse tuua USA lisavägesid nii õhus, merel kui ka maal. Poolas oleks samas oodatud tema sõnumilt rohkem konkreetsust ning ka selget lubadust kolida üks USA Euroopas asuvaist suurematest baasidest Poolasse.
Üks miljard dollarit, mis kulub põhiliselt Ameerika enda vägede sees, pole tegelikult USA mõõtkavas ülisuur summa (meenutagem, et sama palju kulus Facebookil Instagrami pildiäpi ostmiseks). Kindlasti tasub Ida-Euroopa ja USA vahel jätkata mõttevahetust, kuidas tugevdada siinset kaitsevõimet võimalikult kiiresti, tõhusalt ja jätkusuutlikult. On selge, et ka Euroopa peab panust suurendama, eriti aga need riigid, kes siiani kaht protsenti SKTst kaitseks ei kuluta.