Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arvamus

:

Juhtkiri: kas katku vastu on rohtu?

Mustad pühad, mil viinakurat liikluses järjekordsed noored ohvrid nõudis, on toonud taas kõne alla 2006.–2007. aastal läbi viidud uuringu ehmatavad tulemused. Uuringust, kus võrreldi 30 riigi noorte suhteid alkoholiga, tõuseb kurvastavalt esile Eesti: meie 7.–9. klasside lapsed on alkoholipruukimises esikohal.



Ehmatavate uuringutulemuste ja kurbade liiklussurmade vahel näeb Tervise Arengu Instituut otsest seost – vanusegrupp, kes toona uuringus osales, on jõudnud nüüd juhiloa saamise ikka. Viinakatk aga ei murra vaid seda põlvkonda: juba on kasvamas peale uus, kes sama varmalt käe pudeli järele sirutab. Noored joovad enam kui varem, tõdeb Tervise Arengu Instituut. Ja mitte kunagi enne nii palju kui praegu.

Et katku vastu rohtu leida, peab kõigepealt teadma põhjuseid, miks alkohol just siin noorte hulgas nii levinud on. Seetõttu tuleb toetada mõtet, et Eesti vajab pikaajalist alkoholistrateegiat, mis põhjustele tuginedes saaks leida viisid, kuidas noorte elusid laastavat alkoholitarvitamist piirata.

Seni on ju põhjuseid küll nimetatud – mõnes riigis (teiste seas ka Eestis) on alkohol viimase 15 aastaga muutunud enam kui 50 protsenti taskukohasemaks, räägitud on varakapitalistliku riigi eripäradest, mis nii vanemad kui nende läbi ka lapsed suurema surve alla seab. Kuid on selge, et osa põhjusi on ka jäänud nimetamata. See, miks Eestis on seitse korda rohkem viinapoode kui Soomes (konjunktuuriinstituudi maikuise uuringu kohaselt), ja see, miks alkoholireklaam meedias endiselt tolereeritud on, viitab eelkõige majanduslikele huvidele.

Maailma Terviseorganisatsioon leiab, et piirata tuleks alkoholi kättesaadavust selle hinda tõstes. Kuid olulisem kui kättesaadavuse reguleerimine on alkoholitarbimise vajaduse genereerimise lõpetamine. On arusaamatu, miks on Eestis senini lubatud alkoholireklaamid, samas kui sigaretireklaamide kahjulikkust on ühiskond juba mõistnud.

Noortel on alkoholiga tutvuse tegemiseks sageli teistsugused põhjused kui täiskasvanutel selle tarvitamisel. Suurt rolli mängib ka teadmine, et tegu on sammuga täiskasvanute maailma suunas, ning see seondub reklaamides teiste täiskasvanute maailmale omaste väärtustega – edukus, atraktiivsus – ja kõige sellega, mis noorte jaoks mõiste «populaarsus» alla mahub.

See, et alkoholifirmad neid väärtusi omavahel seostades noortes alkoholi pruukimise vajadust õhutavad, on iseenesest halb. Veel halvem on see, et riik tolereerib alkoholireklaami ja koos sellega ka Eesti muutumist alkoholismiriigiks.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Välisuudised
Arvamus
Kultuur
VIIMASED GALERIID
Arhiiv