Keskerakonda kuuluv riigikogu liige Marika Tuus-Laul rääkis täna enne apteegikorralduse muudatuste vastuvõtmist apteegipiirangutega seotud kannapööretest ja rõhutas, et praeguses apteegisõjas tuleb ravimitootjate hulgimüügifirmade ja suurte apteegikettide majandushuvid kõrvale jätta ning lähtuda patsientide huvidest ehk sellest, kuidas maa-apteeke säilitada või isegi juurde luua. Palju vaidlusi tekitanud muudatused, mis täna vastu võeti, on seetõttu tema hinnangul vajalikud.
Eesti Keskerakond on läbi aegade olnud seisukohal, et ravimid ei ole kaup nagu iga teine ja mis tahes ärilised huvid ei tohiks seista kõrgemal inimeste tervist puudutavatest küsimustest. Arvame, et ettevõtlusvabadus ei ole ühiskonna ülim ja ainus väärtus, kui kaalul on inimese elu.
Riigikohus on apteekide asutamispiirangute osas olnud läbi aegade kardinaalselt erinevatel seisukohtadel. Tänane riigikohtu koosseis arvab, et apteekide asutamispiirangud takistavad ettevõtlusvabadust ja on põhiseadusevastased, kuid veel mõne aasta taguses riigikohtu otsuses peeti rahva tervise kaitset ettevõtlusvabadusest prioriteetsemaks põhiõiguseks, mis oli ka kirjas ja mida ülemäärane konkurents võib tõsiselt kahjustada, kuna halvendab ravimite kättesaadavust maal ja viib teenuse kvaliteedi halvenemisele linnas. Selliseid kannapöördeid on riigikohus ka varem teinud.
Samal seisukohal on olnud ka Euroopa Kohus, et see ei ole nii-öelda ülim vabadus. Samuti väärib märkimist, et ka õiguskantsler Indrek Teder, kelle hagi nüüd riigikohus rahuldas, mõtles varem vandeadvokaadina täiesti vastupidiselt. Just tema tegi apteegi asutamispiirangu seaduse eelnõule õigusliku ekspertiisi 2005. aastal ja oli piirangute kehtestamise eestvedaja. Tol korral me seda ei teadnud ja maa-apteeke kaitsva seaduse algatajaks siin riigikogus 2004. aastal olin ma ise.
Mis juhtuks piirangute kadumisel?
Kui me avaks 9. juunist apteegituru nii, et kaotaksime igasugused piirangud, mis siis juhtuks? Ärimehed lööksid oma poed püsti üksnes suuremates linnades ja hõivaksid kohad sisse uhketes kaubanduskeskustes, äritänavatel, kus neid on tänagi väga palju. Aga maainimene vajab samuti apteeki ja sinna ei taha keegi tulla. Teatas ju hiljuti Terve Pere Apteegi kett, et kui 9. juunist asutamispiirangud kaovad ja riigikogu mingit regulatsiooni ei tee, tahavad nad 15 üldapteeki avada Tallinnas ja Tartus ja on uues turusituatsioonis sunnitud sulgema enamiku oma maa-apteeke.
Meenutuseks veel kord, et apteekide geograafilised piirangud, mis meie riigikohus põhiseadusevastaseks kuulutas, eksisteerivad valdavas osas Euroopa riikides. Apteekide geograafilised asutamispiirangud ja omandipiirangud, apteegi omanikuks tohiks olla siis vaid kõrgharidusega proviisor, kehtivad 71protsendis Euroopa riikides ja nendes riikides, kus neid piiranguid ei ole, on kindlasti olemas apteegikettide piirang. Apteegid konkureerivad vaid nii-öelda üks ühe vastu, Poolas näiteks tohib apteegikett moodustada vaid ühe protsendi turuosast. Kus neid piiranguid üldse ei ole, on Tšehhi, Bulgaaria, Hollandi, Iirimaa ja nüüd oleks siis ka Eesti, kui me mitte mingeid piiranguid praegu ei jätaks.
Erandina kõikidest teistest Euroopa riikidest ei olnud siiani apteeker kõrgharidusega rohuteadlane-proviisor Eestis tervishoiutöötaja, mida me nüüd oleme otsustanud õnneks muuta. Kui siiani ei olnud apteegiteenus Eestis riigi asi, siis nüüd peaks ta selleks saama, riik peab võtma kohustuse tagada ravimite kättesaadavuse üle kogu Eesti.
Täna me teeme neid otsuseid loodetavasti konsensusega, kuid mitte alati pole see niimoodi olnud. Meenutame, et aastal 1995 kehtestas sotsiaalminister Siiri Oviir apteekidele omandipiirangu, apteekide omanikeks tohtis olla vaid proviisor või siis osaühing, apteegiketid olid keelatud ja apteeker oli tervishoiutöötaja.
Poole aasta pärast koalitsioon muutus ja sotsiaalministriks sai Toomas Vilosius ja kutsuti kokku keset suve erakorraline istung, tehti ühe päevaga kaks lugemist ja apteegiomanikuks võis saada kes iganes, iga kingsepp, erialasest haridusest ei olnud enam juttugi. Hakkasid vohama apteegiketid ja mingeid piiranguid ei olnud, kuni me 2005. aastal kehtestasime asutamispiirangu.
Uue regulatsiooniga venitas eelmine koalitsioon
Ent siiski, riigikohus tunnistas küll asutamispiirangud põhiseadusevastaseks, kuid pani parlamendile kohustuse paika panna teatud regulatsioonid ja siin oleks pidanud eelmine koalitsioon küll kiiremini tegutsema. Et seda ei tehtud, tulebki täna heaks kiita niisugune ajutine regulatsioon aastaks, sellel seisukohal on ka põhiseaduskomisjon. Ma ei ütleks, et sel ajal oleks turg päris lukus, omavalitsuse soovil ja ravimiameti loal saab ka linnades neid juurde teha ja maal saab kõikjale haruapteeke juurde teha paremini kui enne. Nii et kes soovib, palun!
Me oleme vägagi nõus, et ravimite jae- ja hulgimüük lahutatakse, aega on selleks kolm aastat, võidab patsient, kes saaks sõltumatuse teenuse. Jah, suuremad ravimiketid ja nende huvide eest võitlevad advokaadid seisavad kiivalt selle lahutamise vastu, sest mängus on ju ärihuvid, kuid heaks tavaks Euroopas on siiski, et hulgimüügifirmad ei oma apteegikette, meil aga kuulub näiteks ühele apteegiketile 150 apteeki. Ketiapteeker peab hulgimüüja nõudeid vastu vaidlemata täitma, näiteks eelistavad seal ju teatud ravimeid. Ja kett läheb välja kuni ravimitootjani. Ikka põhimõttel, et käsi peseb kätt ja patsiendil on sellest ainult kaotada. Proviisorapteek on aga oma otsustes ja soovitustes vaba ja lähtub patsiendi huvidest.
Selle muudatuse valguses ootame suuremat ravimite valikut. Praegu on ravimite valik Eestis kuus korda väiksem kui näiteks Rootsis. Ja olgugi et mingil ravimil on seal olemas müügiluba, siis seda lihtsalt apteegist ei leia. Me arvame ka, et täna oleks aeg küps proviisorapteekide süsteemi juurde naasmiseks, et tõesti ainult kõrgharidusega proviisor saaks olla apteegi omanik ja taanduksid need ärihuvid ja taastada ka aus teenindus meie kõikide tervise huvides. Kahjuks seda seisukohta valitsus ei toetanud, aga ma loodan, et me naaseme selle teema juurde tagasi.
Nii et jätkem käimasolevas apteegisõjas kõrvale ravimitootjate hulgimüügifirmad ja suurte apteegikettide majandushuvid ning rääkigem hoopis patsientide tervise huvidest ja maa-apteekide, enamasti väikeste rohupoodide säilitamisest ja juurde tegemisestki. Eesti Keskerakond toetab seda eelnõu.
