Esialgsetel andmetel vähenes Eesti SKT tänavu esimeses kvartalis võrreldes mullusega 1,9 protsenti. Üldtuntud reegli järgi võib majanduslangusest kõnelda siis, kui majandus on kahanenud kaks kvartalit järjest. Pelgalt jaanuari-märtsi põhjal veel liigsesse pessimismi ei tuleks langeda, kuid samas on selge, et need, kes pidasid näiteks rahandusministeeriumi poolt tänavu kahe protsendini kärbitud kasvuprognoosi ikka ülearu optimistlikuks, said nüüd oma seisukohale ühe argumendi juurde.
Majanduskasvu näitaja pole muidugi mingi ainuvõimalik tõde selle kohta, kas inimestel Eestis läheb parajasti hästi või halvasti. Et meil oli talv üpris soe ja energiatootmine seetõttu väiksem, mõjub see majandusnäitajatele pärssivalt, ent tegelikult ju enamik inimesi hoopis rõõmustas väiksema küttearve üle. Kui asi oleks vaid soojas talves, võiksime nalja heita statistika üle, mis ei võta arvesse päikesest soojaks köetud tube.
Kahjuks on aga SKT 1,9-protsendiline kahanemine siiski naljast kaugel. Eelkõige tekitab muret see, mis toimub naabrite juures, kellega meil on tugevad majandussidemed. Näiteks iga tagasilöök Soome majanduses mõjuks meile vaid hetkelise viitega. Soome väljavaated pole olnud kuigi helged juba mõnda aega, kuna põhjanaabrite majanduse struktuursed probleemid on üldteada. Euroopa Komisjon ennustab neile tänavuseks vaid 0,2-protsendist majanduskasvu, mille kohta Soome president Sauli Niinistö eilses Postimehes ilmunud usutluses ütles, et vähemasti ei ole tegu miinusmärgiga. Kui Eestis võib praegu jääda tööpuuduse statistikat vaadates mõõdukalt optimistlikuks (aprillis meil registreeritud töötute arv võrreldes märtsiga kahanes), siis olukorra halvenemine Soome tööturul tähendaks kohe, et osa seal töötanud eestlasi naaseks kodumaale ning ilmselt täieneksid ka töötute read. Ometi ei ole kõik sõnumid ainult halvad: Eestis näitas esimene kvartal miinust, Lätis ja Leedus seevastu plussi.
Kaks nädalat enne valimisi on majanduslangus ka sisepoliitikas üpris hell teema. IRList on üpris silmakirjalik vaid lühikest aega valitsusest eemal olnuna kuulutada, et majanduskasv on löögi alla läinud uue valitsuse poliitika tõttu. Selle poliitika ja 2015. aasta eelarve mõju reaalmajanduses annab alles oodata, ning suurem küsimärk on tegelikult see, kas Euroopas laiemalt saab alguse oodatud taastumine või mitte. Eestis toimuva pärast jagavad vastutust kõik poliitilised jõud: nii need, kes on viimased aastad võimul olnud, kui need, kes on võimul praegu, kui ka need, kes juhivad pealinna. Üksteise süüdistamine valimiskampaanias ei lisa SKT-le ühtki protsenti, küll aga tasub teha sisulist tööd, et niipalju kui see võimudest sõltub, majanduse jahenemisele piiri panna.