Sel reedel Sirbis meelest ja meelsusest. Raivo Kelomehe intervjuu Raul Meelega, ülevaade uuemast saksakeelsest kirjandusest; mis on sisearhitektuur, arutavad Kätlin Ölluk ja Hannes Praks; režissöörid Hans Petter Moland ja Michael Glawogger; eesti muusikud konkurssidel Londonis.
Reformierakond juba alla ei anna. Nende Euroopa Parlamendi valimiskampaania on puhas viha ja vastandumise õhutamine, millest ei aimdu kübetki, et nad peaministri vahetamiseni viinud madalast toetusreitingust midagigi õppinud oleks. Ikka ülbelt edasi – oled meiega või Eesti vastu. Seda suurema põnevusega asusin lugema eelmisel nädalal Reformierakonna kureeritud kultuuriministeeriumist kooskõlastusringile saadetud valdkondlikku arengukava «Lõimuv Eesti 2020».
Intervjuu Raul Meelega: kõik on juhuslik ja miski pole juhus
Meele kunst oli väljakutse nõukogudeaegsele puisevõitu kunstipildile ja toonastele kunstireeglitele. Tollal valitses ainuteose kultus ja sertifitseeritud kunstniku staatus. Raul Meele kunstis näeme aga üksikteose käsitlemist seeriana: visuaalse elemendi korduvat, reeglipärast kasutamist ja varieerimist; manuaaltekkelise visuaali asendamist tehniliste valmisjoonistega, nende kasutamist seriaalsete tööde algstruktuuridena; kunstiteose elementide formaliseerimist ja noteerimist ning teostusele eelnenud teoreetilist kombinatoorikat; loomeprotseduuri ajalise kulu graafilist ülesmärkimist ning loomeprotsessi teosena käsitlemist. Need võtted ja lähenemised tegid Meelest produktiivse ja originaalse autsaideri, kelle loomingut tunnustati ennekõike mujal ja alles hilinemisega Eestis.
«Dialoogid lõpmatusega» on Meele kõige ülevaatlikum näitus, mille tarvis oleme kuraatoritena Eha Komissaroviga püüdnud leida uusi teemasid, vaatepunkte ja tehnoloogiat.
Alar Puss: välisplaneedid praeguses õhtutaevas ja inimkonna katsed neid vallutada
Ajendi välisplaneetidest juttu teha andsid asjaosalised ise – Marss, Jupiter ja Saturn on kõik praegu õhtutaevas näha.
Greete Kõrvits: elevant toas
Uus kooseluseadus ei ole veel riigikogus arutamisele jõudnud, küll aga on see seadus arutelu tekitanud meedias, kodudes ja kuluaarides.
Arvustamisel
Kolm eesti dokfilmi: «Dora Gordine – ars gratia artis», «Kajaka teoreem» ja «Päike on hea laps»
Näitused «Eveline von Maydell. Mustvalge maailm» ning «Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014»
Joel Haahtela romaanid «Täheselge, lumivalge» ja «Kadumispunkt»
Toomas Karjahärmi «1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal» ja Norman Daviese «Euroopa ajalugu»
Disaininäitused «Taburet&50» ja «Suurus pole oluline»
Pärnu Linnaorkestri, Resonabilise ja ERSO kontserdid
«Fanny ja Alexander» Vanemuises