Reedel Õpetajate Lehes: uued ainekavad, vanad vead hariduses, gümnasistide e-õppematerjal

Õpetajate Leht Foto: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvast Õpetajate Lehes saab seekord lugeda:

Riiklike ainekavade korrastamine on lõpusirgel

Juunis tulevad Vabariigi Valitsuses kinnitamisele korrigeeritud ainekavad. Uuest õppeaastast jõustuva määruse rakendamiseks on koolidel aega 1. septembrini 2015. Aastane üleminekuaeg on vajalik selleks, et anda koolidele aega õppekava muuta. Määruse jõustumine ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi õpetamisel ning koolid, kes on juba sel sügisel valmis korrigeeritud ainekavadele üle minema, saavad seda teha.

Kooliajaloo uurija Lembit Andresen: Eesti hariduses korratakse varasemaid vigu

Ilmselt pole inimest, kes tunneks Eesti kooli ajalugu Tallinna ülikooli emeriitprofessorist Lembit Andresenist paremini. «Uus on unustatud vana,» kinnitab Andresen. «Mees- ja naisõpetajaid peaks olema koolis võrdselt. Miks ei võiks kohalikud omavalitsused praegugi saata noormehi õpetajaks õppima?»

«Eesti kooli tugevus on tema õpetaja,» kinnitab Andresen. «Teatud aegadeni on meie rahval olnud hariduse ja õpetaja ees suur aukartus.»

Gümnasistide tehtud e-õppematerjal aitab inimest tundma õppida

Mida teeb inimese organismis käbikeha? Või mis on rakuhingamine? Vastused võib leida kooliõpikust või guugeldades, aga hoopis põnevam on neid otsida Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) 11.b klassi õpilaste Liina-Liis Nõmme ja Silver Schnuriinteraktiivsest õppematerjalist «Inimese elundkonnad».

Olustveres meisterdatakse šamaanitrumme

Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis saavad täiskasvanud õppida pärimuslikku puidutööd, keraamikat, klaasi, tekstiili, Mulgi köögitraditsioone jm.

Cui bono?

Kuigi meie õpilaste teadmistega tundub kõik korras olevat, ei osata neid väljaspool klassi- ja eksamiruumi alati rakendada. Küsimus on, kas ja kuidas suudab haridusreform haridussüsteemis vajalikke muudatusi esile kutsuda, kirjutab Kaivo Thomson.

Eesti kooliõpetajad Saksamaal praktikal

Liina Kitil oli 2011. aasta kevadel võimalus võtta osa kaks ja pool kuud kestnud õppeprogrammist Saksamaal Flensburgis. See hõlmas loenguid, töötubasid, üritusi, ekskursioone ja koolide külastamist, eelkõige aga praktikat umbes 300 õpilasega algkoolis.

Oppi – koostöö, kaasatus ja inspiratsioon

11. ja 12. aprillil toimus Helsingis esimest korda rahvusvaheline Oppi festival – mittetulunduslik haridusüritus, kus rõõmsas ja mitteametlikus õhkkonnas said kokku noored ja vanad, kel huvi hariduse vastu. Kokku olid tulnud õpetajad, ettevõtjad ja haridusjuhid, et suhelda, arutleda, mõtelda ja üksteiselt õppida.

Ajalooõpetajate tegemised said raamatuks

Märtsis esitleti Tartus Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi (EAÜS) 20. aastapäevale pühendatud kogumikku «Kakskümmend aastat Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi», mis sisaldab seltsiga seotud 40 inimese meenutusi ja lugusid ning on järg kümne aasta tagusele kogumikule «Kümme aastat Eesti Ajalooõpetajate Seltsi».

Regina Reinupi «Väiksest protsendiraamatust» kirjutab Virve Lepik.

Olen lapsest saati tahtnud saada arstiks

Elupildi rubriigis räägib Nelli Kalikova, kuidas temast sai aidsi tugikeskuse asutaja.

Kuidas võrukaelad vanasti tükka tegid

Järgmisel nädalal toob lavastaja Ivo Eensalu Rakvere teatris koguperetükina lavale soome autori Sakari Pälsi «Mina olin veel väikene ehk Kuidas võrukaelad vanasti tükka tegid». Lustakad lood on seadnud näidendiks lavastaja ise, esietendus on Palmse mõisa moonakatemajas 15. mail.

Kui palju on vaja salapära loomiseks ja kadumiseks?

Noored kunstnikud Henri Hütt ja Sander Põllu panevad VAT Teatris näitekunsti algtõed proovile.

Õpetajate Lehes ilmuvad abimaterjalid Mikkeli muuseumis avatud Eesti klassikalise maalikunsti näituse kohta «Kuldaja värvid» Enn Kunila kogust. Seekord tutvustab vaheleht Konrad Mägi loomingut.