Kui poleks laipa, oleks kena külaromaan

Jaan Martinson
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raamat

Tore on üle kahe ja poole aasta taas kohtuda Inglismaa külaelu ning kahe sümpaatse politseiniku Jess Campbelli ja Ian Carteriga. Tõsi, selleks, et lugeja nendega kokku saaks, tuli autoril kustutada paar eluküünalt, sest asja sa puhkavast kriminalistist ikka kirjutad.

Muidugimõista on «Tellised ja surm» krimka. Läheb maja põlema ning sealt leitakse tundmatu laip. Majaomanik, rikas ja mäslev noorsand, on kuskil väljamaal ning tema naastes elustuvad minevikumälestused. Too noorsand – nüüdseks pisut rahunenud – kihutas autoga teelt välja ja kõrvalistuva neidise ratastooli ning tegi muudki kurja. Uljusest ja mõtlematusest.

Aga jäta laip kõrvale ning kokku saab kena külaromaani, kus on nii vihkamist kui armastust, saatusega leppimist ja suhete klattimist. Aga eks elu olegi mitmepalgeline ning mitte iial igav. Oleks vaid, kes lood lõuendile kannaks.

Ann Granger on sedavõrd hea (krimi)kirjanik, et tema teoseid tasub oodata. Kahjuks lõpetas ta Michelli – Markaby raamatute seeria juba ammu ja lõplikult ning kirjutab lisaks Campelli – Carteri lugudele ajaloolisi krimiromaane, kus peategelaseks Lizzie Martin. Raamatud sellest ja tollest sarjast ilmuvad üle aasta. Äkki peaks ka Lizzie stoorid maakeelde panema?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles