Eerik-Niiles Kross: neil tundidel otsustatakse Ukraina kriisi edasine kulg

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross. Foto: Andres Haabu

Kuigi olukord Ukrainas on praegu väga ebaselge, on selge üks: alanud on käimasoleva kriisi otsustav faas, kirjutab Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Eerik-Niiles Kross Postimehe arvamusportaalis.

Eile öösel algas Ukraina vägede kauaoodatud operatsioon Ida-Ukrainas mitu linnavalitsust ja muud strateegilist objekti haaranud separatistide ja Vene eriüksuslaste vastu. Alates täna varahommikust on Ukrainast tulnud väga vastuolulisi ja ärevaid teateid.

«Separatistid» on alla tulistanud kaks Ukraina sõjaväekopterit, neist vähemalt ühe raketiheitjaga (korraks võiks mõelda, kas on võimalik, et suvaline meeleavaldaja suudab lahingolukorras tulemuslikult opereerida keerukat õhutõrjeseadeldist). Teateid on ka 12-liikmeliste venekeelsete lahinggruppide liikumisest erinevate linnade ümbruses, paljude ajakirjanike vangistamisest venemeelsete poolt, kontrollpunktide hõivamistest ukrainlaste poolt ja samuti Ukraina vägede tagasilöömistest separatistide poolt.

Kuigi olukord on hetkel väga ebaselge, on selge üks: alanud on käimasoleva kriisi otsustav faas. Senine sõjategevus on näidanud, et ükskõik millise sammu Ukraina valitsus astub, Venemaa paneb sellele vastu vähemalt samaväärse või tugevama jõu. Kui mõne nädala eest kasutasid Ukraina siseväed soomukeid, ilmusid kohe soomukid ka separatistide arsenali, kui ukrainlased hakkasid lennutama helikoptereid, hakkas internetis kohe levima fotosid separatistide käsutuses olevast õhutõrjerelvastusest.

Hetkel on Ukraina kriis kaalukeelel ja sündmuste epitsenter asub Slovjanskis. Kui Ukraina valitsus saavutab seal selge edu ja suudab näiteks linnasüdame vabastada ja oma kontrolli alla saada, on initsiatiiv esimest korda alates konflikti algusest läinud vähemalt ajutiselt Kiievi kätte. Kui ukrainlased on edukad, on siit edasi kõik võimalik.

Moskva ei ole praegusel hetkel ilmselt otsustanud, kui tugeva jõuga ukrainlastele vastata. Eile saabus küll kontrollimata teateid umbes 600 Vene sõduri üle piiri tulekust, ent tegu võib olla ka teadliku valeinfo lekitamisega ukrainlaste pealetungi heidutamiseks.

Moskvast tuleb aga ametlikke ja poolametlikke avaldusi, mis on väga murettekitavad. Esiteks on Vene välisministeerium teatanud, et «Kiiev on hävitanud võimaluse Genfi kokkulepete jõustamiseks» ja et edasine võib osutuda «katastroofiliseks». Sisuliselt tähendab see, et Venemaa loeb näilise vaherahu ametlikult lõppenuks ja võtab endale õiguse avalikult tegutseda.

Teine esmapilgul ebaolulisena näiv teade on potentsiaalselt veel ebameeldivama tähendusega. Nimelt on Kreml teatanud, et nad olevat kaotanud kontakti Donteskis viibiva president Putini eriesindaja Lukiniga. Kui see oleks tõsi, ei teataks Kreml sellest avalikult või teataks ainult juhul, kui on plaanis Lukini suurejooniline vabastamisoperatsioon. Igatahes on sellise teate tegelik sõnum üks: Vene presidendi reputatsioon on mängus ja Vene president ei ole veel kunagi oma kontrollitavatel meediakanalitel lasknud oma reputatsiooni ohustada niimoodi, et seda siis kiiresti ei heastataks.

Kokkuvõttes, Vene reaktsiooni alusel Slovjanskis toimuvale saab hakata hindama Moskva tegelikke kavatsusi. Kui initsiatiiv jääb Ukraina kätte ja sõjalist vastulööki ei tule, saab seda pidada esimeseks märgiks, et Moskva on taandumas. Isegi eskalatsiooni peatumist tuleb täna lugeda Ukraina eduks. Kuid risk, et saabub vastulöök, ei ole selles kriisis kordagi olnud nii suur kui täna. Maailma hoiab praegu hinge kinni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles