President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Euroopa Liiduga liitumise 10. aastapäeva pidustustel Tallinnas, et kui vanemad liitlased kutsuvad Eestit senini jonnakalt uueks Euroopaks, siis täna võime uhusega öelda, et me seda olemegi: innovatiivsed, värsked, vabad ja vastutustundlikud. Postimees avaldab Ilvese kõne täismahus.
Me kõik teame Gustav Suitsu rohkem kui sajandi vanust üleskutset: «Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!» Nii ongi läinud. Me oleme saanud eurooplasteks. Ja oleme jäänud eestlasteks.
Kümne aasta eest jõudis Eesti õnnelikult tagasi Euroopasse, kust meid oli väevõimuga eraldatud. Aga kuhu me kunagi ei lakanud vaimselt kuulumast.
Tänane maailm ei jäta ka suurimatele skeptikutele kahtlust, kas me tegime tollal õigeid otsuseid. Me teame, mis oleks alternatiiv – üksindus ja mure, mida tajume eriti hästi täna, kui vaatame ringi ja näeme oma kunagisi saatusekaaslasi, kes ei pingutanud nende reformide nimel, mille tõttu meie jõudsime Euroopa Liitu. Ja oleme tänulikud kõigile meie inimestele, kes nii pikalt pingutasid, et ehitada meie tagasiteed Euroopasse.
Euroopa Liit loodi pärast Teist maailmasõda, et taastada Euroopa majandus, aga see oli ka sajandi suurim rahuprojekt. Demokraatlik Euroopa ühines, et eelmise sajandi kurjus ja vägivald enam ei korduks. Eesti taasühines Euroopaga, et saada osa euroopalikust rahust, õitsengust, stabiilsusest. Ning et anda sellesse oma panus.
Meid kutsutakse senini vanemate liitlaste poolt jonnakalt «uueks Euroopaks». Jah, me võime täna uhkelt öelda, et tõepoolest, meie olemegi uus Euroopa. Uus, tähendab innovatiivne, värske, vaba ja vastutustundlik. Viimane majanduskriis oli Euroopa Liidule omamoodi proovikivi. Eesti läbis testi. Me tõestasime, et väike ja «uus» võib olla vastutustundlik ja kestlik ning «vana» alati mitte.
Eesti on näidanud, et suudame kinni pidada reeglitest, milles oleme koos, ise, vabatahtlikult kokku leppinud. Kus reeglid ei kehti, seal valitseb tugevama jõud. Me näeme praegu otse Euroopa Liidu külje all, mida tähendab tagasipöördumine põhimõtte juurde «kel jõud, sel õigus». Väikeriik jääb ellu vaid sellises maailmas, kus reeglid ja lepingud kehtivad.
Eesti on kõige rohkem Euroopa-usku rahvas Euroopa Liidus. Võib-olla pole me rikastunud nii kiiresti kui mõned siin oleksid lootnud, kuid oleme kasvanud kiiremini kui pea kõik, kes 10 aastat tagasi liitusid. Kuid ka kriisist kosudes on Euroopa Liit 500 miljoni inimesega majanduslik ja poliitiline jõud, mil pole maailmas sarnast. Meie huvides on, et majanduslik lõimumine edeneks veelgi.
Euroopa Liit ei ole «seal kusagil Brüsselis». Euroopa on siin. Meie olemegi Euroopa Liit. Euroopa Liidu asjade üle otsustame meie, Euroopa Liidu kodanikud.
Väikeriigina kõlab meie hääl Brüsselis iga inimese kohta isegi valjemalt kui suurriikide kodanike oma. Kasutame seda häält maikuistel valimistel. Ei ole ju ükskõik, kes meid Euroopa Parlamendis esindab. Kuulake, mida kandidaatidel on öelda. Esitage neile raskeid küsimusi. Euroopa on meile liiga oluline, liiga tõsine asi, et lasta end klounaadiga peibutada. Ja minge kindlasti valima.
Kümme aastat tagasi istutasid talgulised üle Eesti miljon puud. Mõned neist on kängu jäänud, aga suurem osa on tänaseks juured kindlalt maasse ajanud ja tugevaks kasvanud. Sama tugevaks nagu Eesti. Nagu meie Euroopa.