Kui rahvas õgib end rasva, siis hurraa! Toidutootja kasum kasvab!

Jaan Martinson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raamat

Progressiivne ehk kapitalistlik ehk heaolumaailm rasvub, kuid mitte pelgalt liikumisvaeguse tõttu. Meile söödetakse sisse liiga palju paksukstegevat – soola, suhkrut ja rasva. Samas pole nende kolme aineta toidul maitset. Kahestumine tõesti. Mida maitsvam, seda ostetum. Ja mida ostetum, seda suurem kasum. Nii lihtne see ongi.

Kindlasti ei loeta raamatus moraali, et näe, te ei hoolitse oma tervise eest ja muud säärast. Lihtsalt tõdetakse fakte ja selgitatakse põhjusi, millest tark inimene järeldusi teeb.

Olgu öeldud, et jutt käib eelkõige USAst ja tervistkahjustavast valmistoidust, seega valdavast osast valmistoidust. Autor tõdeb, et Euroopa on pisut tervislikum. Kui nii mõelda, siis ongi. Ka Eesti. Siinmail ei sööda valmistoitu just palju, kui välja jätta hamburgerid, kuumad koerad, pitsad, kartulikrõpsud, popkorn, maiustused, jäätis... Kurja küll! Tegelikult liigub ka Euroopa tasapisi rasvumise suunas.

Raamatu alapealkiri – «Kuidas toidutööstuse gigandid meid konksu otsa püüdsid» – selgitab lahti sisu. Toimub pilguheit toiduainetetööstuse maailma ehk niiöelda vortivabrikusse ja pilt, mis sealt paistab, on pehmelt öeldes õõvastav. Kasum on jumal. Rahvas rasvugu ja surgu südamehaigustesse, mis meil sellest. Kui rivaal teeb roa rasva lisamisega maitsvamaks, trumpame vastase üle. Rohkem rasva, rohkem suhkrut, rohkem soola! Esmajärjekorras lastele, sest nemad on tulevik, nemad on need, kes õige pea suurfirmade rahakotti hakkavad täitma. Kui lapsed saavad tunda, kui maitsev on magus ja rasvane ning õgivad end paksuks, siis hurraa!

Näiteks teevad joogifirmad kõik endast oleneva, et muuta noored inimesed suurtarbijateks, kes kaanivad endale päevas sisse vähemalt suure pudeli ehk kaks liitrit koolat. Tõsiasi, et ses pudelis on 48 teelusikatäit suhkrut, ei vääri mainimist. No ja siis? Kusjuures toiduainetöösturid ei näe endal väiksematki süüd rasvumis(surmad)es. Nad parreerivad kõik rünnakud elegantselt: meie tootevalikus on ka tervislikud road ja joogid, inimesed ise valivad. Jah, me teame, et neil toodetel pole parimal juhul mingit maitset (halvimal maitseb teviseküpsis nagu hallitanud papp), aga mida me teha saame?

Nii, muide, ongi. Sool, suhkur ja rasv teevadki roa hõrguks. «Kellogg tegi mulle ilma soolata variandi oma hitt-tootest Cheez-Its, mida võin tavaliselt nõrkemiseni süüa. Kuid ilma soolata kaotasid kreekerid oma maagia ning ma närisin justkui pappi,» kirjutab autor. «Sama juhtus supi, liha ja leivaga, mida teised tootjad minu jaoks valmistasid. See eksperiment näitas, et kui võtta töödeldud toidust välja pisut rohkem kui natuke soola, suhkrut või rasva, siis ei jäägi midagi järele.»

Ja veel. Suhkur ja rasv stimuleerivad aju osasid, mida tuntakse preemiakeskusena, kus tekib intensiivne mõnutunne, samal moel kui narkootikumid ning tekitavad sõltuvust. Toiduainetööstus kulutab sadu miljoneid uuringuteks. Paraku ei uurita, kuidas tervist säästa, vaid mil moel miljarditele primaatidele ehk meile veelgi enam toitu maha müüa.

Lihtne on äri ajada, kui valitsus sind turvab. Veel üks lõik raamatust. «Kui tarbijad püüdsid oma tervist parandada, valides madala rasvasisaldusega piima, töötas USA Kongress võimsa piimatööstuse jaoks plaani, mille kaudu müüdi kogu soovimatu rasv vähehaaval juustu sees maha.»

Üks asi on tootmine, kuid kaup tuleb ka maha müüa. See tähendab jõulist reklaamimist – paljudel juhtudel valede levitamist – ning agressiivset turundamist. Kaup pole poes iial juhuslikult paigutatud, nagu raamatus selgitatakse, vaid nõnda, et ostma meelitada. Raha on tähtis, mitte tervis. Riikide valitsused saaksid seadustega palju muuta, kuid nad pole ju rahva poolel. Mis vaatab Eestis paljude kaupluste kassade juures, kus tuleb pikemat aega seista, silmade kõrguselt meelitavalt vastu? Sigaretid mõistagi.

Tegu on suurepärase raamatuga, kus saab põhjalikult teavet toiduainetetööstuse ja äriajamise kõigi protsesside kohta ning tegelikkust varjavaid tagauksi paotatakse piisavalt et mõista, kuidas rahamaailm tarbijaga manipuleerib. Pildi saab palju selgemaks ning loetu paneb toiduvalikut mõningal määral muutma. Igatahes viimati jäi koola ostamata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles