Reedel Õpetajate Lehes: ajalooaritmeetika, riskilapsed mures üksi, bändimehest ajalooõpetaja

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate Leht
Õpetajate Leht Foto: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvast Õpetajate lehest saab lugeda:

Vene koolid loovad eestikeelse õppe mudelit

31. märtsil ja 1. aprillil pidasid Tartus koostööseminari vene koolide õpetajad. Pilootprojekti käigus kogutakse kogemusi eestikeelse aineõppe paremaks korraldamiseks ning valmib soovituslik mudel.

Lastel on sündides sada keelt suus

Tallinna ülikoolis peeti läinud laupäeval rahvusvahelist alushariduse konverentsi «Lapsest lähtuv kasvatus ja tegevuskultuur». Konverentsi ligi 400 osaleja seas olid lasteaiaõpetajad, lasteaedade juhid ja õppealajuhatajad ning teisedki alushariduse edendamisest huvitatud.

Ajalooaritmeetika: veel on kaks aastat aega

Ajalooaritmeetika ütleb, et Eesti rahva saatuseaasta on 2016, kirjutab Karl Kello. On see Eesti tõusu või languse aasta? Võimalused on veel avatud.

Riskilapsed klaaskausis

Uusliberaalsed koolid jätavad vastutuse edu ja heaolu eest õpilasele endale, hinnates tulemusi, kuid andes vähe tuge ja julgustust. Kiitus tuleb edu, mitte edenemise eest. Laps teab, et loevad hinded. Kui tal on probleeme, jääb ta oma murega pigem üksi. Edutus iseenesest on lapse jaoks sotsiaalne risk, mis raskendab tõusmist hariduse järgmisele tasemele. Eesti supertulemused PISA testides ei näita, milline on haridusasutuste õhkkond ja inimsuhted.

Kuidas kuulata muusikat?

Helivibratsioonid võimendavad inimese loomupäraseid andeid. Muusikaõpetajad võiksid ergutada lapsi ja äratada nendes huvi muusika vastu, andes mõne rütmikujundi viisistada või laulujupi varieerida, kirjutab muusikaajakirjanik Leelo Kõlar.

Eesti õpilaste probleemilahendamisoskus

Kui hästi oskavad 15-aastased noored lahendada probleemi, millega nad kunagi varem kokku pole puutunud, ei koolis ega elus? PISA 2012 uuringu üks osa oli arvutipõhine probleemilahendamistest, mis mõõtis oskust lahendada probleeme, millega noor oma elus võib kokku puutuda. Nt mobiiltelefon sai tühjaks, aga tean, et keegi väga ootab minu kõnet, või olen tulnud Tartust Tallinnasse ja pean ühistranspordiga sõitma linna teise otsa, kuidas osta pilet?

Kas poisse tuleks tukast sugeda?

PISA testi põhjal on meie tüdrukute ja poiste lugemisoskuse vahe enam kui ühe kooliaasta jagu (44 punkti). Kas ja kuidas lõhet vähendada, küsib Õpetajate Lehe ajakirjanik Sirje Pärismaa.

Kõrgharidust tõukab tagant kvaliteet

Hongkongi ülikool alustas 2005. aastal õppekavareformi, mille tulemusel on viidud sisse mitmeid muudatusi. Kvaliteedi kindlustamise vajadusest ja oma kogemusest räägib Hongkongi ülikooli õppimise ja õpetamise täiustamise keskuse abiprofessor Cecilia Chan 10. aprillil Tartu ülikooli aulas toimuval õppeuuenduskonverentsil «Kõrgharidus 2020».

Appi! Meil saab Windows XP aeg täis!

8. aprillist alates lõpeb Windows XP programmi täiendamine. Sellega seoses on tekkinud XP kasutajatel murelik küsimus, mis saab edasi, sest programm pole enam kaitstud uute viiruste eest. Kas riskida ja jätkata esialgu XP-ga? Osta uus ja kallis Windows 8? Minna üle Linuxile? Tallinna polütehnikum on otsustanud Windows 8 kasuks. Otsust kommenteerib kooli IT- ja telekommunikatsiooni eriala osakonna juhataja Andres Ojalill.

Eesti vanim lasteaed kasvab ja ehitab

Eesti vanim lasteaed asutati Sindis 1892. aastal. Asutaja oli kalevivabriku direktor Joseph Wulf. Teadagi olid tal omad huvid mängus – naised käigu tootval tööl. Karskusseltsi saalis tegutsenud lasteaed sai Riia õpperingkonna kuraatorilt Lavrovskilt ametliku asutamisloa alles kaks aastat hiljem. Nii loetakse lasteaia algusaastaks 1894 ja tänavu on tal juubel.

Värvikas maailm – Venemaast Lõuna-Koreani

Kui David Vseviov hakkas eelmisel kevadel United Press Globalile sarja «Colourful World» käigus kirjutama koolis kasutatavat teaberaamatut Venemaast, ei olnud tal aimugi, millised pilved maailmapoliitika taevast raamatu esitlemise ajal varjutavad. «Kõige olulisema eesmärgina peaks meil olema soov mõista ajalugu kui protsessi, ajalugu kui ahelat. Ja inimest selles protsessis,» rõhutab David Vseviov.

Tahvelarvutikoolitus õpetajatele Benalmadenas

Märtsi viimasel nädalal toimus Benalmadenas viiepäevane kursus «Tap-Swipe-Pinch: tahvelarvutid õppetöös», milles osales 25 õpetajat 11 riigist. Koolituse viis Euroopa Komisjoni programmi Comenius toel läbi Soome ettevõte Euneos, kes on taolisi kursuseid korraldanud juba kümme aastat. Euneose moodustasid 2004. aastal neli nüüdseks pensionile jäänud õpetajat ja koolijuhti Belgiast ja Soomest, soovides oma rahvusvaheliste koostööprojektide kogemusi rakendada õpetajate täienduskoolituses.

Ajalooõpetaja, kes teeb bändi

Andero Nimmeri nädal näeb välja nii, et esmaspäevast neljapäevani õpetab ta Turba gümnaasiumis ajalugu ja ühiskonnaõpetust, reedest pühapäevani teeb oma ansambliga NimmerSchmidt Tartus muusikat. Looga «Sandra» osalesid nad ka tänavusel Eesti Laulul. «Õpetajatöö on minu jaoks number üks, muusikuamet on rohkem hobi, mis ei tohi koolitööd segama hakata,» kinnitab Andero. «Kuigi Eesti Laulu ajal tuli mõnikord ka koolist puududa, et proovides käia.»

Kiiksuga juhtumised Moskvas

Tartu ülikooli emeriitprofessor, rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit meenutab aegu, kui asjaajamine käis veel Moskva kaudu.

Loovuspõhine õpe Eesti moodi

Kuidas valmistada lapsi ette tulemaks toime kiirete ja tundmatute (tehnoloogiliste) muudatustega, küsib Tallinna ülikooli loovusõpetuse dotsent Eda Heinla.

Õpetajate Lehe vahel on Koolibri Uudised.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles