Hannes Lents: alkoholitootja sponsorlus ei teeni avalikke kultuurihuve

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Lents
Hannes Lents Foto: Päivi Kapiai-Heiskanen

Reklaam ja sponsorlus mõjutavad alkoholi tarbimist ning kui riik soovib vähendada alkoholist tingitud kahju, peab ta sekkuma alkoholitööstuse reklaami võimalikule seosele spordi- ja kultuurisündmustega, märgib Terve Eesti SA tegevjuht Hannes Lents tänase online-väitluse lõppsõnas.

Alkoholitööstuse klassikalise strateegia kohaselt väidab Tarmo Noop, et probleem ei ole alkoholis, vaid liigtarvitamises. Probleem on aga selles, et liigtarvitajad tulevad tarvitajate hulgast.

Liigtarbimise puhul elanikkonnas lähtun mina WHO tunnustatud tarvitatavate alkoholiühikute kaudu määratletud riskipiiridest. Oponent lähtub Eesti õlleturu võrdlusest teiste Euroopa riikidega nagu Saksamaa, Tšehhi ja Austria, kus samuti on probleem alkoholi, sh õlle liigtarbimisega.

Alkoholitarbimine ei ole tegevus, kus Eestit saaks rahuldada eesmärk olla Euroopa Liidu keskmine liigtarvitaja. Eesmärk peab olema jõuda allapoole rahva tervist ohustava tarvitamise piiri, milleks on 6 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta aastas.

Selleks on vajalik terviklik alkoholipoliitika, millest reklaami- ja muu müügiedenduse piiramine on üks oluline osa.

Tarmo Noop väitis, et reklaam ei suurenda alkoholitarbimist, vaid toetab ainult olemasolevate tarbijate eelistusi. Toetudes uuringutele saame väita, et reklaam mõjutab eelkõige just uusi tarbijagruppe, sh varem mitte alkoholi tarbinud alaealisi ning naisi. Samuti jättis Noop vastamata küsimusele, et kuidas tekivad uued alkoholitarbijad ning millele ta toetub väites, et reklaam, sh sponsorlus seda ei mõjuta.

Praegune spordi ja kultuuri rahastus läbi alkoholitootja sponsorluse ei teeni kõige paremini avalikke huve. Alkoholitööstusest saadav tulu on kordades väiksem selle põhjustatud kahjust ühiskonnale, sh pole riigil piisavalt vahendeid toetada sporti ja kultuuri. Seda olukorda oleks võimalik parandada enamate maksude kogumisega ning raha jagamisega, lähtudes avalikust huvist.

Korporatiivlogo kasutamine pikaajaliselt mõjutab assotsiatsioonide tekkimist ning alkoholitarvitamise normaliseerimine paljudes eluvaldkondades ja juhtudel on üks põhjuseid, miks alkoholitootjad on huvitatud oma kaubamärgi reklaami seosest spordi- ja kultuurisündmustega. Põhjus, miks nad teevad seda vaid oma kaubamärki eksponeerides ning mitte otseselt toodet reklaamides, on kehtiv seadusandlus, mis keelab alkoholireklaami sellistel puhkudel.

Tõendid kinnitavad, et reklaam ja sponsorlus mõjutavad alkoholi tarbimist.  Alkoholi näol on tegemist narkootilise ainega, mille puhul on kohane, et seda reguleerib riik, mitte vaid turuosalised. Soovides vähendada alkoholist tingitud kahju, on vajalik, et riik sekkuks alkoholitööstuse reklaami võimalikule seosele spordi- ja kultuurisündmuste puhul. 

Järgmisena lugege väitluse oponendi Tarmo Noobi lõppsõna, millega on tänane online-väitlus lõppenud. Jäänud on oodata veel vaid kohtuniku hinnangut.

Debatt valmib Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles