Reedel Sirbis: Eesti kultuuri 9/11, kummitav kliima muutumine, maailma parandamisest

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

Reedesest Sirbist saab lugeda:

SAALE KAREDA essee «Uue muusika sisekõne»

Uus süvamuusika on seotud protsessidega, mida elab läbi praegusaja üliintensiivsetes pingeväljades elav inimene. Nüüdismuusika loomine ja esitamine on üks nende protsesside mõtestamise ja ka mõjutamise viise. Uue muusika valdkond ühiskonnas on allhoovus, mis osaleb ajastu transformatsiooniprotsessides küll vaikselt, ent siiski intensiivselt. Mil moel võiks aga uus muusika mõjutada ühiskonda energeetiliselt, erinevate tasandite impulsside kaudu? Sissejuhatuseks lubatagu korraks liikuda avaramasse mõõtkavasse.

AARE PILV: märkmeid Rein Raua õpiku juurde

Raua lähenemine paigutub üldisemasse sotsiaalse konstruktivismi voolusängi, oluline mõjutaja on Bourdieu oma sümboolse kapitali käsitusega

«Mis on kultuur?» pakub muljetavaldavalt laia lehviku kultuuri analüüsiks kasutusel vaatenurki ja on sellisena tõesti ehk kompaktseim eestikeelne raamat, kus üksteise kõrval on ära kirjeldatud viimase sajandi kultuuri olemuse mõtestamiskatsed

Probleemid tekivadki sellest, kuivõrd on metodoloogia (praktiline käitumisjuhend) transponeeritav teooriaks (mis on abstraktsem pilt sellest, «kuidas asjaga tegelikult on») ehk kas küsimus «kuidas kultuuri analüüsida?» vastab ka küsimusele «mis on kultuur?»

Valle-STEN MAISTE intervjuu REIN MÜLLERSONIGA «Ainult laisk ei sõima praegu Venemaad»

Vestluse ajendiks sai meie tuntuima rahvusvahelise õiguse asjatundja Rein Müllersoni artikkel «Ukraina – geopoliitika ohver» («Ukraine – Victim of Geopolitics»), mis on kohe ilmumas Oxfordi ülikooli ajakirjas Chinese Journal of International Law. Müllersoni vaade Ukrainas ja Krimmis toimunule lahkneb üksjagu lääne infoväljas domineerivast Venemaa süüdistamisest.

Rein Müllerson: Gruusia ja Ukraina NATOsse võtmine oleks Eestile ohtlik. Nii muutub kuulus artikkel 5 mõttetuks. NATO ei hakka kunagi Ukraina pärast sõdima.

GUSTAV KALM: miks ei ole lahe maailma parandada?

Juba mõnda aega painab mu minu põlvkonna ja minu enda passiivsus ning võimetus võidelda õiglasema maailmakorralduse eest. Ehkki võime olla kriitilised ja umbusklikud valitseva kapitalistliku pseudodemokraatliku ühiskonna ja maailmakorralduse suhtes, ei soovi me ometi suurt midagi ette võtta, et maailma paremaks muuta. Kõlab pateetiliselt? Tõenäoliselt. Just sellest tahangi rääkida, miks see pateetiliselt kõlab ja kuidas see pateetiline kõla meid tegudest eemal hoiab.

PIRET BRISTOL: Eesti kultuuri 9/11

Minu jutust saaks arvatavasti aru ka XX sajandi inimene, aga praegusest, 2014. aastast ta tänavale sattudes enam päris hästi aru ei saaks. Tervikut ei tabaks. Kas minust saaks ta aru sellepärast, et olen seisma jäänud, minevikku klammerdunud? Inimestel on teatavasti võime ajas tagasi asetuda (mälu) ja ennast häälestada teise inimese lainele (empaatia). Nii ei ole midagi imelikku, kui XX ja XXI sajandi inimene võivad omavahel hüpoteetiliselt või täiesti reaalselt suhelda. Teineteisest saavad aru nii see, kellel on Facebookis või pangas konto ja kes mõistab internetti, kui see teine, kes pole internetti kasutanud ja hoiab raha sukasääres.

KALJU EERME: kummitav kliima muutumine

Kui kliima sätib ennast tõsisematele muutustele, siis sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused.

MARTEN KAEVATS: Digiliikuvuse võimalused ja kasvuraskused I

Juhita autod on tulemas nutika liikluskorraldusega tänavatele ja teedele, mõnel maal juba lähiaastail. Miks Eesti ei võiks selles tehnoloogilises ja kultuurilises «pöördes» olla esirinnas? Uus digitaliseeritud liikuvuse kontseptsioon on maailmas praegu kompleksse, s.o teoreetilise ja rakendusliku, tervikkäsitluse loomise staadiumis

INDREK GRIGOR: Vaatemänguline Tartu graafikafestival

Autorite valik näib lähtuvat kuraatori usaldusest autori vastu, mitte püstitatud teemast.

Teatri aastaauhinnad

Enn Suve, Eva-Liisa Linder, Heili Einasto, Kerri Kotta, Luule Epner

Eesti muusika päevad

Timo Steiner, Ülo Krigul, Mirjam Tally, Maria Kõrvits, Märt-Matis Lill

Eesti kirjandus aastal 2013: totaalne vabadus

Igor Kotjuh, Veronika Kivisilla, Indrek Koff, Triinu Seppam

Arvustamisel

Lied’i-duo Turi-Raide uus kava

ERSO filmimuusika kavad

Ehtekunstinäitused

Marta Stratskase maalinäitus

Martti Helde «Risttuules»

Triin Soometsa «Asjade omadused»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles