Suurbritannia esmaspäevane otsus pakkuda alates aprillist täiendavaid hävituslennukeid NATO Balti õhuturbemissioonile sündis Eestiga läbirääkimiste tulemustena ning väljendab solidaarsust meie lähimate liitlastega.
Briti suursaadik Eestis: Suurbritannia ja Eesti teevad koostööd Ukraina kriisi lahendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel kolmapäeval oli Briti peaminister David Cameron väga selgesõnaline oma hukkamõistus president Putini tegude suhtes Krimmis ja samuti selles, et Suurbritannia taotleb nende sammude tulemusena täiendavate meetmete rakendamist Venemaa suhtes eeloleval Euroopa Ülemkogu kohtumisel 20.-21. märtsil.
Sammud, mida president Putin on ette võtnud Krimmi annekteerimiseks Venemaaga, on jõhkras vastuolus rahvusvahelise õigusega ja saadavad kõhedusttekitava sõnumi tervele Euroopale. President Putin seisab nüüd otsuse ees, kas valida olukorra de-eskaleerimise tee või seista silmitsi üha suureneva isolatsiooni ja karmimate sanktsioonidega.
Ühendkuningriigi valitsus on väga selgesõnaliselt väljendanud, et tuleb rakendada karmimaid meetmeid. Me oleme juba otsustanud oma G7 partneritega peatada ettevalmistused G8 tippkohtumiseks Sotšis eeloleval suvel. Me oleme samuti ära jätnud selleaastased ühised mereväeõppused mis pidid toimuma Prantsusmaa, Venemaa, Ühendkuningriigi ja USA osalusel, aga samuti kõrgtasemel sõjaväelised visiidid, välja arvatud need, mis tulenevad rahvusvaheliste lepetega kaasnevatest kohustustest.
Arvame ka, et praeguses olukorras on Euroopa Liidu liikmesriikidel hädavajalik astuda samme kaitseotstarbelise ekspordi litsentside küsimuses. Suurbritannia on otsustanud peatada kõigi Venemaa relvajõudude üksuste ja Venemaa riigiasutustega seotud ekspordilitsentside kehtivuse ja nende taotlemise protsessi, mis võivad olla seotud Venemaa agressiooniga Ukraina vastu. Peatatakse ka kolmandate riikide ekspordilitsentside kehtivus, mille puhul on ilmne risk, et nende riikide kaudu võiks Venemaa kasutada lõpptoodangut Ukraina vastu.
Suurbritannia ei saa aktsepteerida sõjaväelise jõu kasutamist ja annekteerimist kui arusaamatuste lahendamise vahendit läbirääkimiste ja seaduste järgimise asemel. Suurbritannia, nagu ka Euroopa Liit ja enamus rahvusvahelisest kogukonnast, ei tunnusta 16. märtsi Krimmi referendumit või selle tulemust kui seaduslikku, legitiimset või tähendusrikast.
Saatmaks Venemaale tugeva signaali sellest, et Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse ühtsuse vastu väljaastumine toob endaga kaasa majanduslikud ja poliitilised tagajärjed, otsustasid Euroopa Liidu välisministrid oma 17. märtsi kohtumisel kehtestada 21 isikule, kes on vastutavad Ukraina sündmuste eest, sissesõidukeeld Euroopa Liitu koos varade külmutamisega. Need sammud tähistavad Euroopa Liidu poolsete kolme-etapilise meetmete rakendamise teist faasi.
Ettevalmistused käivad nüüdseks Euroopa Liidu poolsete sanktsioonide kolmandaks etapiks, mis hõlmavad majanduslikke ja kaubanduslikke meetmeid.
Nimetatud Euroopa Liidu poolsete meetmete rakendamine Venemaa suhtes on pretsedenditu ja sellekohane otsus langetati läbimõeldult ja hoolika kaalumise tulemusena. Euroopa liikmesriikide ja Venemaa vaheliste tugevate majanduslike sidemetele pingestamine avaldab negatiivset mõju meile kõigile, aga me ei saa aktsepteerida Euroopas ühe riigi ühepoolset ja ebaseaduslikku anneksiooni teise riigi poolt.
Venemaale jäävad avatuks kõik diplomaatilised kanalid ja me jätkuvalt püüame veenda Vene osapoolt astuma diplomaatilistesse kõnelustesse legitiimse Ukraina valitsusega käimasoleva kriisiolukorra lahendamiseks.
Suurbritannia koos oma partneritega jätkab samaaegselt ekspertiisi ja finantsabi andmist Ukraina valitsusele, et aidata Ukrainal seljatada kõik tema ees seisvad väljakutsed.