Viimastel nädalatel on mitmed Lääne poliitikud mulle kinnitanud: saame alles nüüd aru, et teil oli kõik need aastad, kui meie pidasime teid paniköörideks, tegelikult õigus.
Urmas Reinsalu: Eesti jaoks pole praegu pakilisemat küsimust kui julgeolek
19. märts 2014, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Georgia sõda oli enamiku läänemaailma jaoks ebameeldiv äratuskell, siis Ukrainas toimuv pole muud kui tuletõrjealarm. Või geopoliitiline maavärin. Rahvusvaheline kogukond pandi ootamatult fakti ette, et 21. sajandi Euroopas käivadki asjad nii, et üks naaber tungib oma sõjaväega – vabandust, roheliste mehikestega – teise riiki ja korraldab seal „referendumi“ ja annekteerib endale meelepärase territooriumi. Ilma igasuguse rahvusvahelise õiguse või moraalse katteta. Eesti riik peab tegema rahvusvaheliselt kõik, et ülbitsemine saaks vastuse, kuritegu karistuse.
Ning arvestades Kremli senist stoilist reaktsiooni Lääne hoiatustele, ei saa taolisi „referendumeid“ enam tulevikus pidada välistatuks. Vastupidi, sellest võib kujuneda muster. Lugege vaid Venemaa presidendi eilset kõnet, kus ta selgitab oma teoviisi motiive, ja see tekitab õõvastust.
Samas kinnitan kõigile: Eesti ei peaks tundma hirmu. Me oleme hästi kaitstud, paremini kui kunagi varem. Kuid Venemaa käitumine peab kaasa tooma põhimõttelise muutuse selles, kuidas me ise oma julgeolekut näeme ja kuidas sellesse panustame.
Meie kehtiva sõjalise riigikaitse arengukava juhtpõhimõtteks on piiratud ressursside tingimustes luua võimalikult tõhus, toimiv ja tõsiseltvõetav kaitsevägi. Oleme analüüsinud Vene-Gruusia sõja järelmeid. Kaasaegne sõda on kiire. Konflikt võib tekkida ootamatult ja vastane ei anna aega valmistumiseks. Sellest eeldusest lähtudes oleme oma kaitseväge reforminud. Oleme jõudsalt liikunud paberarmeelt reaalselt kasutatavale ja hästi varustatud kaitseväele. Meil puudub luksus aina planeerida, ehitada ja arendada unelmate väge, mis võib-olla on valmis kahekümne aasta pärast – meil on vaja kaitseväge, mis on koheselt kasutatav.
Oleme võtnud vastu otsuseid bürokraatia vähendamiseks kaitseväes ning keskendunud kaitsevõime kasvatamisele. Meie eesmärk on täielikult varustatud ja relvastatud kiirreageerimisstruktuur. Oleme otsustanud rajada tänapäevased väljaõppetingimused juba olemasoleva taristu põhjal. Oleme vähendanud staape ja ühtlustanud sõja- ja rahuaegset juhtimisahelat.
Venemaa agressioon Ukrainas, sealhulgas suuremahulised planeerimata „õppused“ meie idapiiri taga, tõestavad luure- ja eelhoiatusvõime prioriteetsust. See valdkond peab jääma esmatähtsaks ka tulevikus. Kiirelt on küpsemas meie erioperatsioonide võime.
Mahukamatest ja olulisimatest hangetest mainin jalaväe lahingmasinaid, liikursuurtükke ja tankitõrjet. Töö nende hangetega käib. Ämari lennuväli on valmis vastu võtma ja opereerima liitlaste lennukeid.
Me ei saa rääkida kaitsevõimest ilma vabatahtlikkuse ja kaitsetahteta. Kõigi näitajate järgi on see Eestis arvestatav, ning eriliselt rõõmustab noorte teotahe. Kaitsetahe ei peaks puudutama ainult noori mehi, vaid kõiki ühiskonnagruppe ja elualasid. Kutsun kodanikke liituma Kaitseliiduga, aga samuti ühiskondlikult tänu avaldama Eestit välisoperatsioonidel teeninud veteranidele. Ma olen uhke, et meie ühiskond pole muutunud halvas mõttes euroopalikuks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab moraalne maharelvastumine ja julgeoleku enesestmõistetavaks pidamine. Esmaspäeval kinnitasin kava, et kaasata vabatahtlikke rohkem Eesti riigikaitsesse. Kõigil inimestel peab vastavalt oma huvidele ja võimetele olema võimalik panustada.
Palju on tehtud, aga uus reaalsus nõuab meilt rohkemat. Eesti riik ei tohi sõjalise või muu kriisi tingimustes lakata funktsioneerimast Me peame sisuga täitma riigikaitse laia käsitluse. Esmakordselt võttis valitsus läinud kuul vastu riigikaitse laiapindse arengukava. Sõjaline kaitse pole riigikaitse ainus sammas. Pea kõigil ministeeriumitel on kohustus mõelda lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Ning riigikantseleis peab hakkama toimima riigikaitse koordinatsioon. Selleks tuleb läbi mõelda ka seadusandlik raamistik. Kaitseministeeriumis käib töö riigikaitseseadusega, mis peaks ilmavalgust nägema käesoleva aasta lõpuks. Samuti vajab uuendamist kehtiv, nelja aasta tagune riigikaitse strateegia.
Sõjalise kaitsevõime seisukohalt ei ole küsimus täna vaid kahes protsendis kui numbris. Küsimus on selles, et vajame sõjalise kaitsevõime arendamist senisest kiiremas tempos. Me vajame reaalse kaitsevõime rakendamise huvides kahte brigaadi. Ühe brigaadi tegutsemisvõime saavutame aasta perspektiivis. Praeguse rahastamistasemega on teise brigaadi täielik relvastamine ja varustamine ette nähtud pärast 2018. aastat. Peame tegema pingutuse saavutada see varustustase varem koos esimese brigaadi täiliku soomusmanöövervõimega varustamisega. Meie läbirääkimised Hollandi Kuningriigi kaitseministeeriumiga lubavad juba sel aastal sõlmida sellekohase lepingu, nii et Eesti saab endale esimesed jalaväe lahingmasinad järgmisel aastal.
Kõike seda arvestades kutsun sõlmima parteideülest, rahvusliku kaitsekokkulepet, mille eesmärgiks oleks saata Eesti ühiskonnale, meie avalikule ja erasektorile selge signaal kaitsevaldkonna tähtsusest, aga samuti leppida kokku lähiaastate eesmärkides, lähtudes muutunud julgeolekuolukorrast.
Suurem arv õhuturbelennukeid Balti regioonis on selle esimene tulemus. Ühendriigid saatsid oma lennukid meie regiooni vaid mõned päevad pärast palvet. Oma otsusest saata oma sõjalennukid teatas esmaspäeval ka Suurbritannia valitsus.
Paari kuu eest ironiseeriti minu USA-s välja öeldud mõtte kallal, et me igatseme Euroopast lahkunud USA tanke ja vajame Eestis liitlaste sõjalist kohalolekut. Meenutasin seda muigega, sest mõni nädal tagasi tõi USA Euroopasse 30 tanki tagasi. Ja debatid, mis praegu Washingtoni koridorides käivad, annavad tunnistust palju rohkemast kui üks tankipataljon. Euroopa julgeolek on USA otsustajate mõttelistel kaartidel tagasi. Peame tagama, et see nii jääks. Sel teisipäeval Varssavis antud Ühendriikide asepresident Joe Bideni teade, et Ühendriigid on valmis kaaluma roteeruvate väeüksuste toomist meie regiooni, on väga tähtis ja teretulnud signaal. Mul on hea meel teatada, et saavutasime põhimõttelise kokkuleppe Poola kaitseministriga selleks, et Eesti õppusel lähitulevikus osaleksid Poola õhutõrje üksused.
Me peame täna, homme ja nähtavas tulevikus peame tegema kõik, et Ukraina kriis võimalikult rahumeelse lahenduse ja Venemaa käitumine rahvusvahelisel areenil adekvaatse vastuse saaks. Peame tunnistama, et tänane vastus on olnud ebapiisav ja kriis on eskaleerunud. Läänemaailm ei sanktsioneerinud Gruusia agressiooni järel piisavalt Venemaad ja see julgustas agressiooni kordama. Kui praegu Lääne survel ei suudeta agressorit sundida taanduma, siis jääb Euroopa julgeolekukriis kestma. Rahvusvahelise kogukonna võime kaitsta oma väärtusi on otsene Eesti julgeolekuhuvi. Täna on väärtuspoliitika ja huvipoliitika Eesti jaoks sajaprotsendiliselt kattuvad mõisted.