Liisa Pakosta (IRL) on mures, et loodav koalitsioon plaanib lastetoetuse tõusu teha laste endi arvelt, nii et kaotajaks jäävad eriti just lasterohked pered.
Liisa Pakosta: lastetoetuste tõus laste endi arvelt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kust võtta raha lastetoetuste tõusuks? Reformierakond on väitnud korduvalt, et raha täiendavaks lastetoetuste tõstmiseks pole. Nüüd on koalitsioonikõnelustelt kuulda, et raha plaanitakse võtta lastetoetusi ümber tõstes ehk laste endi arvelt. Kirjutan käesoleva artikli sügavast murest ja lähtuvalt eesmärgist selline perede petmine juba eos välistada. Loodan, et mõlemad erakonnad lükkavad ümber kuuldused, et igakuiste lastetoetuste tõusuks vajaminev raha kavandatakse võtta iga-aastase lastega peredele tagasimakstava tulumaksu või mõne muu olemasoleva lastetoetuse arvelt.
Lastele mõeldud raha ühest taskust teise tõstmine oleks erakordselt küüniline ja see mõjuks hävitavalt Eesti rahva kasvule. Lastetoetused peavad loomulikult tõusma, aga mitte laste endi arvelt, vaid ühiskonna rikkuse kasvu või äärmisel vajadusel teiste, laste heaolu mitte puudutavate valdkondade arvelt.
Kindlustunne homse ees
Erinevad uuringud on tõestanud, et vähene turvatunne on üks peamisi põhjuseid laste sündide edasilükkamisel. Eesti demograafiateadlased on korduvalt rõhutanud perede kindlustunde jaoks üliolulisena, et lastele mõeldud toetusi ei vähendataks. Professor Ene-Margit Tiit on riigikogus toimunud arutelul toonud näiteks, et majanduskriisi ajal kärbitud ranitsatoetus tähendas Eestile järgnevalt umbes 1000 sündi vähem. Ehkki üsna väike ranitsatoetus polnud peremajanduse vundament ja selle kaotamine ei muutnud laste koolikohutuse täitmise võimatuks, sai sündide ärajätmise põhjuseks inimeste turvatunde kaotus. Lastega peredelt kärbitud ranitsatoetus andis vale signaali: lapsed on need, kellelt võib ära võtta, kui kuskilt on vaja raha ära võtta.
Perekonna turvatunne on midagi joonlauaga mõõtmatut, ent siiski kirjeldatav. See tähendab lapsevanemate kindlustunnet, et lapse kasvatamisel saab toetuda tuntud oludele, et ümbritsev keskkond on etteaimatav ja hädavajalikku pikaajalist planeerimist ei raputa rahavähendused riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Kuna elukallidus paraku tõuseb ja samal ajal kasvavad ka lapsevanemate kohustused, on lapsevanematel õigustatud ootus aeg-ajalt lisanduvatele uutele toetustele ja loomulikult olemasolevate toetuste püsimisele.
Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar on samuti korduvalt rõhutanud, et uute toetuste või seniste kasvamine on hädavajalik mitte isegi iibe kasvuks, vaid olemasolevagi taseme hoidmiseks, kusjuures lisaks tõusule on oluline ka protsessi pidevus. Kokkuvõtlikult öeldes on laste sündimiseks praeguselgi tasemel vajalik nii olemasolevate toetuste hoidmine kui ka igal aastal mingi uue boonuse lisandumine.
Kaotus 30,24 eurot lapse kohta?
Kui on plaan sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsiooni kokkuleppimisel raha leidmiseks kaotada laste osas tulumaksutagastus lapsevanematele (lapse kohta 1728 eurot aastas), siis võtab see reaalselt ühe lapse kohta 30,24 eurot kuus vanemate rahakotist vähemaks. Seda on oluliselt rohkem, kui on tänane lastetoetuse suurus! Lisaks otsesele rahalisele kaotusele ja löögile perede turvatunde osas oleks tulemuseks ka lapsevanemate motivatsiooni vähenemine üldse legaalset tulu teenida ja reaalsissetulekute vähenemine eeskätt kõige tundlikumale osale ehk paljulapselistele peredele. Samal ajal kasvab iga viies Eestimaa laps paljulapselises peres.
Mõtte erakordset küünilisust näitab asjaolu, et ühe lapsega peresid kaotus ei puudutaks, sest senini ebaõiglaselt, ent siiski kehtib tulumaksusoodustus alates teisest lapsest. Sellise poliittehnoloogia suurimateks kaotajateks on eelkõige just lasterohked pered ja üksikvanemad.
Tulumaksuvaba miinimumi tõus on samal ajal juba IRLi ja Reformierakonna poolt kokku lepitud. Kui see tõus jätab lastega pered laste osas kuivale, siis süveneb lasteta perede sissetulekute kasv lastega perede arvelt. Õiglane lahendus on tulumaksuvaba miinimumi kasv selliselt, et sellest saaksid osa kõik inimesed.
Ka perekonna esimene laps on Reformierakonna vastuseisu tõttu endiselt tulumaksustatav isegi oma elementaarse toimetuleku ulatuses, ehkki lühikest aega õnnestus ühiskonnas tagada õiglus ka ühelapseliste perede jaoks. Meenutan, et tulumaksu vabastus esimese lapse pealt kehtis Eestis 2008. aastal. Teine ebaõigluse koht tänases süsteemis on võimalus tulumaksuvabastusele vaid aastani, kuni laps on 17-aastane. Kui vanemal oleks maksuvabastust võimalik kasutada kuni ülalpeetava lapse 18-aastaseks saamiseni, oleks rahandusministeeriumi hinnangul lisaraha vajadus eelarvest juba umbes 1,5 miljonit eurot. Ainuüksi see «poole-aasta-raha» näitab, kui suuri summasid lapsevanemate ja nende laste arvelt «kokku hoida» kavatsetakse.
Head kolleegid Reformi- ja Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, palun lükake ümber levivad jutud sellise suure laste arvelt tehtava kärpe võimalikkusest!