Venemaa kasvatab pidevalt pinget Ukraina piiri ääres. Vägesid koondatakse õppuste nime all Ukraina idapiiri taha ning Moldova territooriumil asuvas Transnistrias on Venemaa väed tõstetud valmisolekusse.
Juhtkiri: Putin koondab vägesid, lääs vastab sanktsioonidega
14. märts 2014, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukrainale kuuluv Krimm on juba mitu nädalat Venemaa vägede kontrolli all, Venemaa toob vägesid juurde ning sealsed Ukraina üksused on piiramisrõngas. Kas tegu on pelgalt musklite näitamisega enne pühapäeval toimuvat ebaseaduslikku referendumit Krimmis või ettevalmistusega sissetungiks Ida-Ukrainasse?
Admiral Ihor Kabanenko, kelle president Janukovõtš erru sundis, on esitanud analüüsi, mille järgi valmistub Venemaa sissetungiks Ukrainasse. See leiab aset pärast Krimmi referendumit. Admiral Kabanenko teeb (Venemaa vägede liikumisest ja õppuste iseloomust) järelduse, et Venemaa eesmärk on okupeerida umbes nädalaga Ukraina ida- ja lõunaosa kuni kaareni Lugansk-Donetsk-Nikolajev-Odessa-Tiraspol, et lõigata Ukraina ära Mustast merest ja suruda peale uued piirid.
Seda, et asi on tõsine ning ei pruugi piirduda üksnes õppustega piiri lähedal, kinnitab Venemaa sõjaväeluure tegevus Ukraina territooriumil. Ukraina julgeolekuteenistus vahistas üleeile öösel Hersoni oblastis Venemaa relvajõudude luuregrupi, mis oli sinna tunginud Krimmist. Venemaa sõjaväeluurajaid on selle nädala jooksul vahistatud ka mujal Ukrainas.
Teisalt on rahvusvaheline kogukond mõistnud, et ilma Venemaa vastu sanktsioone kehtestamata enam edasi minna ei saa. USA senati komitee kiitis üleeile heaks Ukrainat puudutava eelnõu, mis käsitleb nii sanktsioone kui ka Ukraina majandusliku abistamise viise. Euroopaski on mõistetud, et sanktsioonideta enam edasi ei saa, sest Venemaa pole vastu tulnud ettepanekutele läbirääkimisteks, Krimmi lähetatud vaatlejate tee on tõkestatud ning rahumeelsete lahenduste otsimise asemel jätkab Kreml vägede koondamist Ukraina piirile. Üleeile kinnitas oma riigi parlamendi ees sanktsioonide vajalikkust ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Euroopa Liidu välisministrid kogunevad sanktsioonide üle aru pidama esmaspäeval.
Erinevalt külma sõja ajast on vaba maailma ja Venemaa majandussuhted oluliselt mitmekesisemalt põimunud. Sanktsioonide tõttu saavad kannatada ka Euroopa riikide ja USA enda majandused ning Venemaa vastukäikude korral tekib probleeme neil, kelle varad asuvad Venemaal. Suures plaanis on aga nii, et Venemaa jaoks on majandussuhted läänega siiski olulisemad kui vastupidi. Kui kehtestatakse karmid sanktsioonid, kahjustab see Venemaa majandust sellisel määral, et Putini režiimi püsimine satub ohtu. Loodame, et selle ähvardusega õnnestub Putini vägede edasitung ära hoida.