Mart Luik: raudmehed 2014

Mart Luik
, vastutav väljaandja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Luik
Mart Luik Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Siim Kallase ootamatu taandumise päeval oli poliitikute ja ajakirjanike hulgas enim korratud tsitaat tema ilmselt südamest pillatud lause: «Keegi pole rauast.» Ühed imestasid, et kuidas siis nõnda, et ülipika poliitikukogemusega mees nüüd selliste aastakümnetetaguste ebamääraste süüdistuste ees taandub. Vandenõuteoreetikutel oli vastus varnast võtta: küll seal on veel suuremad luukered peidus!

Tegelikkus on sageli lihtsam. Lennujaama VIP-loožist Brüsseli väljuvale lennukile tõttav Kallas andis meile otsekohesel moel hoopis teistsuguse sõnumi: peaministri töö tillukeses Eestis pole mingi unelmate amet. Enamik poliitikakiibitsejatest püüab meile selgeks teha, et poliitiku amet on lihtne viis head palka saada. Nüüd aga näeme teist reaalsust: et inimesed, kellel on valida – ja Siim Kallase kaliibriga meestel on valik –, võivad eelistada mingit muud tööd, millega ei kaasne endiste liitlaste reeturlikkus ja avalik näopeks.

President Ilves on viimastel aastatel jätnud tegevpoliitikud ordenisaajate nimekirjast välja. Olen tabanud end mõttelt, et Kadriorg saadab välja vale signaali. Poliitikuid, kes teevad oma asja ausalt ja pühendumisega, peaks ka nõnda koheldama. Me ei peaks aitama kujuneda arvamusel, et poliitikuks minnakse parema puudumisel.

Avalikus sektoris on alati hulk mõnusaid sooje ametikohti, kus päevi pensioni poole veeretada, ja sama kehtib ka poliitikas. Kuid aktiivsete poliitikute ametikirjeldus sisaldab hoopis teistsugust pilti: palju tööd, pidev pinge ja suur vastutus, aga mis peamine, kõige eest, mis teed, saad sa ainult sõimata. Nii et mõnigi jõuab järeldusele, et parem on tegemata jätta.

Kui Taavi Rõivas peaministrikandidaadiks kuulutati, läks eestlaste-kellele-väga-maitseb-rahvuskaaslane hulgas lahti suuremat sorti kisa. «Liiga noor!» «Kogenematu!» «Poliitbroiler!» Põhimõtteliselt on Taavi Rõivasel kõik kirjeldatud omadused ja just seetõttu tuleks talle võimalus anda!

Muide, lugejale mäluvärskenduseks. Kui Rõivasest saaks ka Reformierakonna esimees, siis parlamendis esindatud neljast erakonnast kolme juhiksid nn poliitbroilerid ja neljas hoiab linnapeana oma toolist kõvasti kinni. Meenutage kaitseminister Sven Mikserit tema ametiaja esimestel päevadel. Kas oli veenev?

Vast on aeg harjuda stabiilse demokraatiaga, kus domineerivadki elukutselised poliitikud. Kui ühel päeval ka Edgar Savisaar taanduma sunnitakse, siis on kõigis parlamendierakondades toimunud põlvkonnavahetus. 20 aastat tagasi olime oma noorte ministrite üle uhked, kuigi nad müüsid rublasid tšetšeenidele, tegelesid «likviidsuse likvideerimise» ja muu sarnasega. Kas nüüd on noorus häbenemist väärt?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles