Reedeses Sirbis: laenud eesti keeles, keeletunnet ei anna toimetada, vangerdused loomariigis

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sirp

Reedel ilmuvast Sirbist saab lugeda:

Emakeelepäeval on Sirp ja Sirbiga kaasaskäiv Keele Infoleht eesti keele lummuses. Kuid mitte ainult, Anto Veldre kirjutab, kuidas kulges tema tee infosõjani ning Andrei Hvostov 80 aastat kestnud haigusest – Pätsi vaikiva ajastu varjust ühiskonna kohal.

Aleksei Turovski aga vaatleb võimuvangerdusi loomariigis.

Lisaks sel reedel Sirbis: Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2013

VALDUR MIKITA essee «Eesti keele lummuse päev»

Eesti keeles on laene umbes 85 protsenti, kultuuris oletatavasti üle 90 protsendi, Eesti loodus on aga peaaegu 100 protsenti «aenatud». Pärast jääaega tekkinud endeemilisi liike on ainult kolm. Oleme ennast kildhaaval maailma pealt kokku laenanud. Keele, kultuuri ja looduse hulgas näib eesti keel kõige unikaalsem. Küllap eesti keel ongi meie olemasolu kese.

KRISTA ARU: Programmi «Eesti keel ja kultuurimälu» uus algus

«Eesti keel ja kultuurimälu» on meile kõigile tuttavad ja omased sõnad. Igaüks mõistab neid omal moel ja alati õigesti. Just nii, nagu talle on vaja. Ühtlasi sisaldavad need sõnad ka kõike sellist, mis lubab meil üksteisest aru saada, oma kultuuri edasi kanda, seda mitmel moel tõlgendada ja uueks luua.

JAAN KAPLINSKI: Keeletunnet ei anna toimetada

Ise olen viimase kuu aja sees sattunud lugema niisuguseid lauseid nagu «pagaritoodete tõstmiseks palume kasutada tõstmisvahendit» ühes supermarketis ja «paketisisesed söömised toimuvad sanatooriumi söögisaalis» ühes spaas. Või «teeolud on libedad» TV-s. Ma olen aga püüdnud kõige-enne aru saada, miks inimesed ei ütle inimlikumalt-lihtsamalt, et tõstetagu saiakesi näpitsatega või et paketi ostnud saavad süüa söögisaalis. Miks?

AILI KÜNSTLER: 2013. aasta keeleteolised peavad pidu

Emakeelepäeval on paslik küsida, millised muutused meie keeleruumis rõõmu teevad ja millised mitte nii väga.

TRISTAN PRIIMÄGI: Lastefilmid omas keeles

Kui Euroopas veidi ringi vaadata, siis tundub, et enamik riike on läinud kinolevis filmide subtitreerimise teed. Tugev dubleerimise traditsioon on säilinud mõnes riigis: nii Itaalia, Hispaania, Saksamaa kui Venemaa oma naaberriikidega (Ukraina, Valgevene) on veendunud dubleerimise eelistes. Eestis tehti esimene nn suurdublaaž 2002. aastal filmile «Jääaeg».

ANTO VELDRE: Minu tee infosõja juurde

Viimasel ajal on Eesti muutumas kohaks, kus Üdi parafraseerides enam kuigivõrd nalja ei saa, sest infosõjast räägib nüüd iga taksojuht. Ei hakka gurusid nagu Linnar Priimäge või Raul Rebast ümber jutustama, ju ongi minu vaade infosõjale väga isiklik. Kindlasti jätan ma üht-teist ka rääkimata. Ent ...

ANDREI HVOSTOV: Pätsi vari kodanikuühiskonna kohal

15. märtsil täitub kaheksakümmend aastat ühest mälestusväärsest diagnoosist: Konstantin Päts selgitas riigikogu ees, miks ta kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra, tuues argumendina välja, et eesti rahvas on propagandast lollitatud, haige ega suuda täita kõrgema võimu kohustusi.

ALEKSEI TUROVSKI: Vangerdused loomariigis

Alustagem sellest, et juhi vahetus ei pruugi loomariigis tähendada võimu vahetust.

Karismaatiline liider peab parajal määral ja õigel hetkel karjast distantseeruma, et oma karismaatilist potentsiaali mitte läbi põletada, olles ühtlasi kogu valijaskonna jaoks nähtaval kohal.

Arvustamisel

Jüri Okase «ABOL»

Näitus «Euroopa vanim koomiksiajakiri Le journal de Spirou»

Kaks rootsi mängufilmi: «Valss Monicale» ja «Me oleme parimad!»

Estonian Folk Orchestra «Imemaa/Wonderland»

Levon Chilingiriani kvarteti kontsert

Valdur Mikita «Lingvistiline mets»

Leedu fotokunstnike näitus «TTL vaatepunkt» ning lätlase Andrejs Grantsi näitus «Ümber Lätimaa»

Kätlin Kaldmaa «Islandil ei ole liblikaid»

Mari Vallisoo «Viimäne vihim»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles